Kalifornia kondor (Gymnogyps californianus) kuulub maailma kõige ohustatumate liikide sekka. Teadlased on püüdnud teda väljasuremisohust päästa aastakümneid. Aastal 1982 oli kalifornia kondoreid maailmas alles vaid 22. Ligi 30 aastat hiljem on nende arvukus teadliku paaritamise ja loodusesse tagasilaskmise järel ületanud 500 isendi piiri, kirjutab National Geographic.

Vangistuses elavate lindude paaritamine nõuab talitajatelt hoolikat valikut, millised isas- ja emaslinnud üheskoos terveid järglasi annaks. Kalifornia kondorit püüavad aidata ka San Diego loomaaia loodusühingu töötajad. Viimased täheldasid oma hoolealuste geeniandmetes aga midagi iseäralikku.

Nimelt märkasid teadlased, et kaks isaslindu uuringukoodidega SB260 ja SB517 polnud oma isalt pärinud mingisugustki geenimaterjali. Teisisõnu tulid need linnud ilmale fakultatiivse partenogeneesi ehk neitsisigimise teel. Sugulisel teel paljunevad liigid võivad mittesuguliselt neitsisigida juhul, kui emaslooma muna teatud rakud käituvad seemneraku kombel ja viljastavad emase muna.

Selgroogsetel esineb neitsisigimist harva, kuid seda tuleb aeg-ajalt ette haide, raide ja sisalike seas. Teadlased on täheldanud iseviljastumist ka mõnel vangistuses peetaval linnuliigil, näiteks kalkunitel, kanadel ja ida-sinivuttidel. Tavaliselt juhtub see siis, kui emaslinde peetakse ilma ühegi isaseta. Kalifornia kondorite puhul on tegu esimese teadaoleva juhtumiga.

Uuringu autori ja San Diego loomaaia looduskaitseühingu looduskaitsegeneetika juhi Oliver Ryderi sõnul teeb juhtumi eriti kummaliseks tõsiasi, et linnud SB260 ja SB517 pärinesid eri emadelt. Mõlema linnu emasid oli peetud samas ruumis koos isaslindudega. Pealekauba oli mõlema linnu ema ka enne ja pärast oma neitsisigimist edukalt isastega paaritunud.

Ryder ei oska juhtunut seletada. Küll aga on tema sõnul selge, et isaste abita sigis mitu emaslindu mitmel korral. Sestap usub Ryder, et kalifornia kondorid võivad neitsisigida ka edaspidi.

Võimalus ellu jääda?

USA-s California, Arizona ja Utah' osariigis elab vabas looduses praegu umbes 300 kalifornia kondorit. Nii väikese asurkonna puhul võib liik kasutada neitsisigimist lihtsalt kui võimalust ellu jääda, oletab uuringuga mitte seotud Mississippi Osariigiülikooli sigimispsühholoog ja mikrobioloog Reshma Ramachandran.

Teiste liikidega saadud kogemus osutab samuti, et partenogenees võib osutuda häda korral mõnele liigile päästepaadiks. Näiteks kasutab seda nõksu äärmiselt ohustatud väikehammas-saagrai (Pristis pectinata), kui ta loodusest partnerit ei leia.

Päästepaaditeooria ei pruugi aga kalifornia kondorite puhul paika pidada. Esiteks lävisid vangistuses peetavad emaslinnud pidevalt isastega. Teiseks ei elanud kumbki neitsisigimise teel ilmale tulnud lind piisavalt kaua, et ise järglasi saada. SB260 suri teise eluaasta jooksul ja SB517 enne kaheksa-aastaseks saamist. Võrdluseks võivad mõned kalifornia kondorid elada ka 60 aastat.

Teadlased seiravad sigimisedu nimel hoolikalt vangistuses peetavate lindude geene, et sealt võimalikke pärilushäireid leida. Seepärast on Oliver Ryderi sõnul võimalik, et iseviljastumise teel ilmavalgust näinud linnud viis varakult hauda mõni geenimutatsioon.

California Ülikooli evolutsioonigeneetiku Jacqueline Robinsoni sõnul on idee partenogeenesist kui katsest liiki päästa huvitav, kuid veel on vara öelda, mida neitsisigimine liigi arengu ja säilimise jaoks tähendab. Selleks on Robinsoni sõnul teada lihtsalt liiga vähe juhtumeid.

Tänavu varem avaldasid Robinson, Ryder ja kolleegid põhjaliku kalifornia kondori täisgenoomi uuringu. Töö pakub väärtuslikke geeniandmeid, mis võib Robinsoni sõnul aidata teadlastel tulevikus paremini mõista ka kondorite iseviljastumist.

Ei midagi nii erilist?

Eriti hämmastab teadlasi võimalus, et neitsisigimine on seni arvatust palju levinum. Reshma Ramachandran, kes avaldas lindude partenogeneesi uuringu 2018. aastal, märgib, et kuigi nähtust kirjeldatakse peamiselt vangistatud loomadel, ei näe ta põhjust, miks seda ei võiks ette tulla ka looduses.

Nii Ramachandran kui ka Oliver Ryder eeldavad, et neitsisigimise juhtumeid tuleb üha juurde. Ryder lisab, et kondorite juhtumit osati seletada ainult tänu varasematele üksikasjalikele geeniuuringutele. Olgu lugu lugeja akna taga lendavate lindude sigimisega, kuidas on, pakub loodus Ryderi sõnul igal juhul üllatusi.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Heredity.