Uurimisrühm jälgis esmalt, kui hästi suudavad 40 eri tõugudesse kuuluvat koera meelde jätta erinevate mänguasjade nimetusi. Seejärel huvitas uurijaid, kui hästi suutsid neljajalgsed neid nimetusi meenutada, et omanikule käsu peale üht või teist mänguasja tuua. Ehkki enamik koeri ei saanud mänguasjanimetusi selgeks, läks seitsmel borderkollil tähelepanuväärselt hästi, vahendab Business Insider.

Uurijad märkasid, et seitsmest kollist koosneval nii-öelda andekate õppijate rühmal oli hea mälu kõrval veel üks ühine joon. Nad kõik kallutasid käsklust kuuldes oma pead küljele palju sagedamini, kui ülejäänud katses osalenud koerad. Andmetest nähtus, et andekad õppijad hoidsid oma pead 43 protsenti ajast küljele kallutatuna. Ülejäänud 33 koera tegid sama vaid kaks protsenti ajast.

Uuringu kaasautori ja Eötvös Lorándi Ülikooli loomataju uurija Shany Drori sõnul paistis kollidel olevat seos omaniku nimetatud mänguasja äratoomise ja selle nimetust kuuldes pea kallutamise vahel. Seepärast oletab uurimisrühm Drori sõnul, et peakallutamine on seotud tähenduslike stiimulite töötlemisega.

Pilt ja heli

Uuring koosnes ühtekokku kolmest katsest. Neist esimeses palusid uurijad 40 koeraomanikul oma lemmikut kolme kuu vältel korra kuus proovile panna. Iga omanik õpetas oma koerale kahe mänguasja nimetuse ja palus seejärel loomal ühe neist mänguasjadest kõrvaltoast ära tuua. Kolme kuu jooksul käis jutt kogu aeg kahest samast mänguasjast.

Ainult seitse kollit, kes suutsid mänguasjade nimetused ära õppida, pääsesid edasi järgmisesse katsesse. Paraku suri üks kolli enne teise katse algust. Teises katses jätkasid kuue allesjäänud kolli omanikud veel kolm kuud oma lemmikute proovilepanekut. Nüüd tuli neljajalgsetel selgeks õppida juba kuni 13 mänguasja nimetused.

Üks kollidest nimega Whisky tõi omanikule käsu peale õige mänguasja 54 korral 59-st. Veel kaks kollit kuuest tõid ära õige mänguasja üle 90 protsendi juhtudest. Ülejäänud kolm andekat õppijat tõid omanikule õige lelu 57–75 protsendil juhtudest.

Kolmandas katses näitasid kuus andekat kollit, et suudavad ühe nädalaga ära õppida 12 uut lelunimetust. Kahe kuu pärast olid need nimetused kollidel meeles.

Shany Drori sõnul oli ennegi teada, et koerad õpivad hõlpsasti ära tegutsemisega seotud sõnu nagu "istu" või "lama". Väga vähesed neljajalgsed suudavad aga ära õppida esemete nimetusi.

Ainult andekatest õppijatest koerad kallutasid käsklust kuuldes pidevalt oma päid. Nii järeldasid uurijad, et pealiigutus on seotud kollide püüdlusega tabada mänguasja kohta käiva sõna tähendust. Viltune pea võib anda tunnistust, et kollid klapitavad oma peas kuuldud nimetust ja mänguasja visuaalset mälupilti.

Parema- ja vasakupealised koerad

Nii nagu leidub parema- ja vasakukäelisi inimesi, eelistasid ka kollid kallutada oma pead ühele kindlale küljele. Eelistatud peapool jäi samaks kõigi kolme katse vältel. Eelistust ei mõjutanud seegi, kus omanik koera ees paiknes.

Uurijate jaoks võib järjekindel kallutuskülje eelistamine samuti viidata koerte tervnenud tähelepanule: mis ülesanne nüüd ees ootab?

Ehkki uuringus käsitleti põhjalikult ainult andekaid borderkollisid, ei ole hea mälu uurijate sõnul siiski tõule ainuomane. Varem on Shany Drori uurimisrühm pannud proovile ka Saksa lambakoerte, Pekingi paleekoerte ja Austraalia lambakoerte oskused. Tänavu leidsid nad muu hulgas, et ka üks Yorkshire'i terjer mäletas õpitud nimesid sama hästi kui borderkolli Whisky.