Uuring: koerad võivad mõista keskmiselt 89 erinevat fraasi

Koerad võivad õiget koolitust saades selgeks saada umbes 89 erinevat sõna või fraasi, leidsid Kanada teadlased. Eriti lai sõnavara on teenistuskoertel.
Kõnevõimetu looma kohta mõistavad koerad inimkeele peensusi muljet avaldavalt hästi. Vaid murdsekund peale seda, kui inimene hakkab ütlema mõnd sõna, näiteks "astu" või "toit", oskavad koerad juba öeldut ette ennustada ja sellele vastata. Teatud määral mõistavad neljajalgsed isegi inimese hääletooni, vahendab ScienceAlert.
Kuigi koera sõnavara pole kaugeltki nii rikas kui inimesel, osutab uus uuring, et keskmiselt oskab koer ühtmoodi vastata 89 sõnale või fraasile. Umbes poole fraasidest moodustavad käsklused nagu "istu" või "koht", aga neljajalgsed mõistavad ka üldisemaid sõnu nagu "oota(ma)" või "toit".
Nagu lapsed
Uuritud koerte seast kõige koolitatumad oskasid vastata üle 200 erinevale sõnale. Seega on nende koerte sõnavara umbes sama lai kui kaheaastasel inimlapsel. See ei tähenda, et neljajalgne ka hääldaks neid sõnu väikelapse kombel, aga ometi viitab koerte võime teatud sõnadele alati ühtemoodi reageerida teatavale keelevõimele.
Uurijad kasutasid oma töös kindlat sõnavaranimekirja, mida tavaliselt kasutavad lapsevanemad hindamaks oma võsukese sõnavara arengut. Nüüd anti sama nimekiri 165 koeraomanikule, kelle lemmikud olid erinevat tõugu, eri vanuses ja täitsid erinevaid teenistusülesandeid näiteks pääste- või politseikoertena.
Kui koera tõug ja teenistus paistsid tema sõnavara rikkust mõjutavat, siis looma vanus ja omaniku omadused mitte. Omanike väidete põhjal järeldavad autorid, et koerte sõnavara ei erine mitte ainult ulatuselt, vaid ka tuttavate sõnade liigiti.
Kodukoer vs andekad üksikud
Varasemad uuringud on osutanud, et põhjaliku koolituse järel võivad koerad õppida vastama hämmastavalt paljudele sõnadele. Näiteks leiti ühes 2004. aastal tehtud töös, et borderkolli nimega Rico õppis käsu peale omanikule tooma enam kui 200 eset, sealhulgas "pehmeid mänguasju" ja "palle" pelgalt nende nimetusi kuuldes.
Peale kolme aasta pikkust koolitust oskas teine borderkolli 2011. aastal eristada üle 1000 mänguasjanimetuse. Mõned eriti nutikad neljajalgsed suudavad uusi sõnu õppida isegi vaid paari üksiku kuulmiskorraga.
Kui lai on aga tavalise kodukoera sõnavara? Küsimusele vastamaks saatsid uurijad 165 koeraomanikule veebiküsitluse. Seal pidid omanikud kirjeldama, kuidas reageeris nende lemmik, kuuldes 172 erinevat sõna ja fraasi.
Uurijad möönavad, et sedalaadi uuringutes on alati oht, et omanikud hindavad oma lemmiku võimeid üle. Samas on varasemad väikelaste uuringud sama sõnavaratestiga näidanud, et vanem mõistab oma last paremini kui väljaõppinud hindaja. Nii võib ka omanik mõista oma koera võõrast uurijast paremini.
Omanike kaasamisel uuringusse on teinegi eelis. Kui anda omanikule kindel nimekiri kontrollimiseks mõeldud sõnu, tagab see, et omanik ei jäta hajameelsusest mõnd sõna vahele. Mõneski koerte sõnavara varasemas uuringus võis nii juhtuda, sest tulemuseks saadi, et keskmise koera sõnavara on uue uuringuga võrreldes umbes kolm korda ahtam.
Kümme käsku
Käesolevas uuringus palusid autorid koeraomanikel hinnata oma lemmiku vastust igale sõnale skaalal nullist viieni. Nulliring tähendas, et koer ei vastanud sõnale kunagi eriliselt või ühtmoodi. Viis punkti märkis aga, et koer tundis sõna sageli ära, isegi kui see kõlas eri kontekstis, eri toonil ja eri inimeste suust.
Ühtekokku tundis üle 90 protsendi uuritud koertest selgelt ära kümme kindlat sõna või fraasi: oma nime, "istu", "siia", "tubli tüdruk/poiss", "lama", "koht", "oota", "ei", "okei" ja "lõpeta".
Võrdluseks oskasid vaid üksikud koerad järjepanu vastata fraasidele ja sõnadele nagu "pühi jalgu", "sosistama", "vali", "sarv" või oma jalutaja, koerahoiu töötaja ja juuksuri nimele.
Piiritletud sõnavaranimekirja kõrval said omanikud võimaluse ise nimekirja sõnu ja fraase lisada. Enim lisasid nimekirja käsklusi, nimi- ja tegusõnu teenistuskoerte omanikud ning need, kes pidasid oma lemmikut kiireks õppijaks. Teenistuskoertel ehk sõjaväe-, politsei- ja päästekoertel osutus sõnavara poolteist korda laiemaks kui teenistusväljaõppeta liigikaaslastel.
Autorite sõnul ei osalenud uuringus igast erinevast tõust piisavalt koeri, et teha õppimisvõime kohta tõupõhiseid järeldusi. Samas oli üldiselt tõukoerte, nagu lambakoerte, kääbuskoerte, linnukoerte ja terjerite, õppimisvõimes selgeid erinevusi. Karja- ja kääbuskoerte omanikud väitsid näiteks, et nende lemmikud vastasid enamatele sõnadele kui terjerite, jahispordikoerte ja seltsikoerte omanikud.
Kuigi teadlaste sõnul on tulemused huvitavad, oli tegu eeluuringuga, mistõttu ei saa selle põhjal eri tüüpi koerte keelevõime kohta põhjapanevaid järeldusi teha. Samuti on uuringul mitu kitsaskohta. Esiteks võisid uuritud koerad seostada inimeste žeste ja muud kontekstiinfot kuuldud sõnadega. Teiseks oli palju koeri läbinud kuulekuskoolituse, mistap pole selge, kas koolitamata koera sõnavara ikka küündiks 89 fraasini.
Uurijate sõnul on tegu omas vallas esimese sammuga ning suurema valimiga kordusuuringutes saaks koerte eripärade mõju nende keelevõimele paremini mõista.
Uuring avaldati ajakirjas Applied Animal Behaviour Science.
Toimetaja: Airika Harrik