Koaalade asurkondades levib klamüüdia epideemiana.  Sestap teatasid Austraalia teadlased hiljuti pressiteate vahendusel, et kavatsevad kliinilistes katsetes kaitsepookida klamüüdia vastu sadu koaalasid, vahendab Gizmodo.

Klamüüdiat põhjustab rodu erinevaid Chlamydia baktereid. Inimestel võib see sugulisel teel leviv nakkus panna suguelundid valutama või voolust eritama. Enamikul nakatunutest pole aga mingeid sümptomeid. 

Kui klamüüdiat antibiootikumidega ei ravita, võib see kahjustada püsivalt emakat ja viljakust üldiselt. Samuti võib ravimata nakatunu teistest kergemini nakatuda muudesse suguhaigustesse. Bakteriga nakatunud rasedatel on kõrgem risk enneaegselt sünnitada ning anda nakkus edasi oma lapsele, kellel võib seetõttu esineda kopsu- ja silma sidekesta põletikku.

Kui raskelt klamüüdia inimestel ka ei kulgeks, on see koaalade seas tõsisem ja levinum. Pisut erineva bakteriliigi põhjustatud haigus võib loomakestel lõppeda surmaga. Kes nakatumise järel ellu jääb, peab sageli edasi elama kahjustatud põiega, pimedana või vähenenud viljakusega.

Hinnanguid on erinevaid, kuid teadlased oletavad, et üle poole koaaladest kannab kas sugulisel teel või sündides emalt saadud nakkust. Koaalade klamüüdia on küll samuti antibiootikumidega ravitav, ent niigi põdura tervisega loomadel teevad antibiootikumide kõrvaltoimed olukorra pigem hullemaks.

Koaalade arvukus on viimastel aastatel maastikupõlengute tõttu juba järsult langenud. Päästmaks loomakesi vähemasti klamüüdia küüsist, arendavad teadlased küll paremaid antibiootikume, kuid võluvitsa loodetakse klamüüdiavaktsiinist. See võiks teadlaste sõnul kaitsta nii koaalasid kui ka Austraalia muid haavatavaid loomi.

Nüüd paistab säärane vaktsiin olema käegakatsutavam kui kunagi varem. Päikeseranniku Ülikooli juhitavates kolmanda astme vaktsiinikatsetes saab ühe kaitsesüsti 400 koaalat, kes on erinevatel põhjustel sattunud Austraalia loomaaia metsloomahaiglasse. Seejärel lastakse loomad taas vabadusse.

Vaktsiini testiti juba ligi 200 koaalaga, kelle seas oli nii puuri- kui ka metsloomi. Toonased tulemused olid uurijate sõnul paljulubavad. Lisaks praegusele 400 loomaga katsele on uurimisrühmal kavas sama lähenemist proovida ka Austraalia teistes metsloomakliinikutes ja taastuskeskustes.

Päikeseranniku Ülikooli mikrobioloog Peter Timmsi sõnul aitab vaktsiinikatse ühest küljest iga looma eraldi, teisest küljest aga annab teadlastele aimu, kui palju see loomi päriselt kaitseb. Kõik kaitsepoogitud koaalad kiibistatakse, misjärel jälgib haigla, kas mõni neist jõuab 12 kuu jooksul mingil põhjusel taas ravile.

Katsete ajal otsivad uurijad vaktsiinitootjast partnerit, kes kindlustaks vaktsiinide massilise tootmise. Ühtlasi plaanivad nad taotleda oma kaitsesüstile Austraalia taimemürkide ja veterinaarmeditsiiniameti kasutusluba. Kui uurimisrühma plaan õnnestub, võib koaaladel ollagi mõne aasta pärast võtta oma klamüüdiavaktsiin.