Kivisisalik on üks Eesti viiest roomajaliigist, kolmest sisalikust ja kahest jalgadega sisalikust ühes arusisalikuga. "Tihtipeale kivisisalikku just arusisalikuga sassi aetakse, sest nad on üsna sarnased," ütles Jürgenson, "aga suurim erinevus on, et kevaditi, kui on paaritumishooaeg, muutuvad kivisisaliku isasloomad suuremal või vähemal määral roheliseks."

Kivisisalik eelistab elada liivastel aladel. "Liivane ala on kivisisalikule vajalik sellepärast, et temal on vaja, et päike hauks sisuliselt välja tema munad. Kuna Eesti laiuskraadidel päikest just kõige enam ja intensiivsemal määral pole, siis eelistabki ta selliseid lahtise liivaga lõuna poole kaldu alasid, mis päikese käes hästi soojenevad," kirjeldas Jürgenson.

Eestis on kivisisaliku elupaigad siiski pigem mõõtmetelt tillukesed. Suurte ehitusprojektide tõttu on Eestis kasvamas ehitusliiva nõudlus. Sageli ei mõelda, et liivikud, kuhu tänapäeval liivakarjääre planeeritakse, on kodu haruldastele liikidele.

Kui inimesele on üha kasvav ehitustegevus märk majanduse kasvamisest, siis kivisisalikule võib see tähendada hoopis tema elupaikade hävimist. "Eestis vähemalt me teame üsna kindlalt, kuskohas nad on meil veel järele jäänud. Nendes kohtades on võimalik näiteks nende elupaika parendada," osutas Jürgenson. Nii tasuks tema sõnul jälgida, et liivased alad ei kasvaks metsaks, ja kasutada ehitusel võimalusel juba kaevandatud liiva.

Loodusarja "Kaduva maailma lävel" peategelased on Eestimaa looduse ohustatud liigid. Sari on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00.