Fiona Burns Cambridge'is asuvast Kuningliku Linnukaitseühingu loodushoiuteaduse keskusest ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Ecology and Evolution, et võrreldes 1980. aastate algusega on Euroopas praegu umbes 600 miljonit lindu vähem.

Mõned linnuliigid on seejuures kannatanud palju rohkem kui teised. Koduvarblasi on Euroopas viimase 40 aastaga jäänud tervelt 247 miljoni võrra vähemaks, mis tähendab, et neid on nüüd tervelt kaks korda vähem kui siis.

Hänilaste arv on vähenenud 97 miljonit, kuldnokkade arv 75 miljonit ja põldlõokeste arv 68 miljonit.

Mõnedel liikidel on arvukus viimase nelja aastakümnega aga hoopis kasvanud, näiteks väike-lehelinnul, mustpea-põõsalinnul, musträstal, ohakalinnul, käblikul, kaelustuvil, sinitihasel ja punarinnal. Rabapistrike arv on lausa kahekordistunud.

Uuringu autorid ei anna Euroopa lindude arvukuse muutustele ühte ja kindlat seletust.

Nad loetlevad arvukuse vähenemise võimalike põhjustena sobilike elukohtade kadu, põllumajanduslikest putukamürkidest tingitud toidunappust ja saasteainete levikut keskkonnas, aga ka näiteks kodukasside rohkust.

Arvukust kasvatanud liikidele on teadlaste sõnul kasuks tulnud peamiselt looduskaitsemeetmed.

Lindude arvu kahanemine 40 aastaga 600 miljoni võrra on suur muutus, kuid mõne aasta eest tehtud teise uuringu järgi on Põhja-Ameerikas lindude arv alates 1970. aastatest kahanenud tervelt kolme miljardi võrra.

Burns ja kaasautorid kirjutavad, et kui midagi tõsiselt ette ei võeta, võivad sajad linnuliigid sootuks kaduda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.