Sedalaadi järeldusele on jõudnud rahvusvaheline uuring, mille tulemused leiavad avaldamist väljaandes Annual Review of Environment and Resources.

Linnurikkuse vähenemise peamiste põhjustena toovad autorid esile lindude elukeskkonna allakäiku ja kadu ning ressursside ülekasutust. Ka kliimamuutuse ähvardavat mõju ei jäta nad mainimata.

Alexander Lees Inglismaalt Manchesteri Suurlinnaülikoolist kirjutab, et umbes 48 protsendi linnuliikide kohta kas teatakse või arvatakse nende arvukust kahanevat. 39 protsendil liikidest on arvukus stabiilne.

Ainult kuuel protsendil on arvukus kasvukursil. Seitsme protsendi maailma linnuliikide kohta on teada liiga vähe, et nende arvukuse muutumisest midagi arvata.

Et linnud on ökosüsteemides üks hõlpsamini märgatavaid ja paremini uuritud osiseid, võib nende käekäigu põhjal teha järeldusi ka kogu süsteemi suundumuste kohta.

Õnneks on autorite sõnul teada ka meetmeid, kuidas linnustiku üheülbastumist pidurdada, alates elupaigakaitsest kuni jätkusuutliku majandamiseni, oleks vaid maailma rahvastel ja riigijuhtidel tahet.

Tähtsusetu pole harrastusteadlaste roll lindude jälgimisel, omajagu kasu on  mahukate andmebaaside koostamisest ja kõigile kättesaadavaks tegemisest. Nii kasvab teadvustus, settib otsustavus ja tugevneb tahe.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.