"Paraku peab ütlema, et tasapisi on asi ikka hullemaks läinud. Kui vaatame üldist reovee indeksit, mis hõlmab 20 suuremat asulat, siis ka see on tasapisi jälle ülespoole läinud, mis näitab, et viirus tungib peale," sõna Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson. Asulate seas on nädalaga toimunud kõige suurem viirusekoguse kasv Viljandis, Sillamäel ja Jõhvi-Ahtme piirkonnas

Kui möödunud nädalal kasvas nakatumine eeskätt Harjumaal, siis nüüd levib viirus laiemalt ka Ida-Virumaal. Vähem on koroonaviirust Läänemaal ja Lääne-Eestis tervikuna. "Õnneks Hiiumaa on selline koht, kus viirust veel leitud ei ole, aga muidu on ta juba ühtlaselt üle Eesti jõudnud laiali levida," nentis professor.

Laiemat pilti vaadates on nakatumine praegu võrreldav aprilliga. "Kui me võrdleme seda eelmise sügisega, siis on see ikkagi päris kõrge levik tõesti," lisas Tenson. Samas on tema sõnul näha, et Lõuna-Eestis on nakatumine stabiliseerunud.

Reoveeuuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid.