Kaart: koroonavaktsiini on saanud ligi 60 protsenti EL-i elanikest

Augusti alguseks oli saanud Euroopa Liitu kuuluvates riikides vähemalt ühe koroona eest kaitsva vaktsiinidoosi ligi 270 miljonit inimest ehk umbes 60 protsenti ühenduse elanikest. Eestis ja teistes idaosa riikides on hõlmatus oluliselt väiksem.
Kõige tempokamalt on suutnud seni vaktsineerida oma elanikke Malta. Veidi enam kui poole miljoni elanikuga saareriigis on saanud saja elaniku kohta süsti ligi 78. Seejuures on vaktsineerimiskuur lõpetatud 74 protsendil.
Vaatamata kõrgele hõlmatusele kimbutas riiki juuli keskpaigast koroonalaine, mil 100 000 elaniku kohta haigestus päevas kohati üle 40 inimese. Võrreldes veebruari teises pooles nähtud nakatumise kõrgajaga sattus aga järgnevatel nädalatel haiglasse enam kui viis korda vähem patsiente.
Riik on vaktsineeritute osakaalu poolest esirinnas ka ülejäänud maailmas. Enam kui 100 000 elanikuga maadest on jõudnud vaktsineerida veel suurema osa oma elanikest vaid Araabia Ühendemiraadid. Seal on saanud ühe doosi ligi 80 protsenti ja vaktsineerimiskuur on lõpetatud ligi 71 protsendil.
Taas ei vii kõrge hõlmatus seal nakatumiste arvu nulli. Viimastel nädalatel nakatus seal 100 000 elaniku kohta päevas keskmiselt 15 inimest. Võrreldes märtsi algusega on nakatumisnäitaja seega enam kui kaks korda madalam, koroona tõttu surnud inimeste arv aga neli korda väiksem. Erinevalt EL-i riikidest kasutatakse seal inimeste vaktsineerimiseks mõnevõrra madalama tõhususega hiinlaste vaktsiini Sinovac.
Lisaks Maltale on suutnud enam kui 70 protsenti oma elanikest vaktsiiniga ühekordselt hõlmata veel kolm Euroopa Liidu riiki: Taani, Holland ja Belgia.
Neist mitte ükski pole suutnud vaktsineerida siiski nii suurt osa oma elanikest täielikult kui Malta. Seega pole jõudnud neist ükski hõlmatuse alampiirini, mida peeti karjaimmuunsuse saavutamiseks hädavajalikuks algse koroonatüve puhul. Sellele kõige lähemal on 60-protsendilise hõlmatusega Belgia.
Kui terve Euroopa Liidu peale on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ligi 60 protsenti elanikest, siis idablokki kuulunud maades on see mõnevõrra madalam. Saja inimese kohta on vaktsineeritud vaid 42. Eelkõige tõmbavad keskmist alla Rumeenia ja Bulgaaria. Neist esimene on hõlmanud ligi 26 protsenti oma elanikest ja Bulgaarias on vaktsineeritud 100 inimese kohta vähemalt korra vähem kui 15.
Baltimaadest on vaktsineerinud kõige suurema osa oma elanikest Leedu. Vähemalt ühe süsti oli kätte saanud 1,4 miljonit inimest ehk ligi 51 protsenti. Eesti oli vaktsineerinud kolmapäevaks ligi 650 000 inimest ehk 49 protsenti. Lätis on saanud 100 elaniku kohta vähemalt ühe vaktsiinidoosi veidi üle 40.
Maailma suurtest riikidest on vaktsineerinud USA 58,6 protsenti elanikest ehk 192 miljonit inimest. Lõpetatud on neist 165 miljoni vaktsineerimiskuur.
Hiina avaldas viimati ametlikud andmed vaktsineeritute arvu kohta 10. juunil. Kokku on riigis manustatud aga ligi 1,7 miljardit vaktsiinidoosi, millest piisab 844 miljoni elaniku täielikuks vaktsineerimiseks. Teisisõnu oli vaktsineerinud riik vähemalt 60 protsenti oma elanikest.
Indias on saanud vähemalt ühe doosi 378 miljonit inimest ehk 28 protsenti selle elanikest. Brasiilias on 100 inimese kohta vaktsineerituid ligi 48,5 ja Pakistanis 12,3 inimest. Samuti ligi 200-miljonilise elanikkonnaga Nigeerias on vaktsineeritud aga vaid veidi enam kui üks protsent selle elanikest.
Venemaal on saanud viimase kahe nädala jooksul oma esimese süsti umbes neli miljonit inimest ehk tervest elanikkonnast on nüüd hõlmatud saja inimese kohta 26.
Maailmas kokku oli vaktsineeritud selle nädala keskpaigaks ligi 2,5 miljardit inimese ehk umbes iga kolmas inimene planeedil.