Uuring: ibuprofeen ei raskenda koroonaviiruse kulgu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Leid peaks andma kindlustunde nii meedikutele kui ka haigetele endile, et nad võivad oma pandeemiaeelset ravi jätkata. Autor/allikas: jonathancohen/Creative Commons

Kui mõni lugeja muretses, kas käsimüügiravimid nagu ibuprofeen annavad COVID-19 viirusele hoogu juurde, võib ta nüüd Ühendkuningriigi teadlaste uuringu valguses kergemalt hingata. Nimelt selgus, et uue koroonaviirusega haiglasse sattunud patsientide tervist ei mõjuta kuidagi nende varem tarvitatud valuvaigistid.

Koroonapandeemia alguspäevil kostus arstide seast murelikke hääli, mis soovitasid COVID-19 patsientidele mitte anda mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (mSPVR). Viimaste hulka kuulub näiteks ibuprofeen, mis kergitab laborirottide kehas angiotensiini muundava ensüüm 2 ehk ACE2 taset. Inimeste organismis on sama retseptor peamine värav, mille kaudu uus koroonaviirus rakke nakatab, vahendab Gizmodo.

Täpsemalt kartsid nad, et teatud ravimid, nagu mSPVR-id, ACE pärssijad ja ACE2 retseptoritõkestajad, võivad aidata viirusel hõlpsamini inimesi nakatada ja muuta nakatunutel haiguse kulgu raskemaks. Samuti viitasid toonased tõendid, et suhkruhaiged ja/või kõrge vererõhuga inimesed on raskekujulisele COVID-19 suhtes haavatavamad, sest nad kõik kasutavad tõenäoliselt valuvaigisteid.

Nüüdseks on seos raskekujulise COVID-19 ja krooniliste haiguste vahel selge. Samas viitab suurem osa seni tehtud uuringuid, et mSPVR-d ei mõjuta tegelikult koroonaviiruse kulgu. Küsimusse lõpliku selguse toomiseks, tegid Ühendkuningriigi teadlased enda sõnul seni suurima teemakohase uuringu. 

Selle jaoks analüüsisid nad enam kui 70 000 kohaliku haiglaravi vajanud koroonapatsiendi haiguslugusid. Patsientidest 4211 tarvitasid enne haiglassetulekut mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid. Ilmnes aga, et nii valuvaigistite tarvitajatel kui ka mittetarvitajatel oli oht haiglasse sattudes surra ühtmoodi 30 protsenti. 

Ühtlasi ilmnes, et mSPVR-e võtnud inimesed ei vajanud teistest tõenäolisemalt intensiivravi ega hingamisaparaati. Sama muster kordus ka siis, kui uurijad vaatlesid kitsamalt ainult põletiku- või immuunhäiretega patsiente.

Uuringu juhtivautori ja Edinburghi Ülikooli teaduri Ewen Harrisoni sõnul pidid teadlased koroonapandeemia alguses veenduma, et levinud käsimüügiravimid ei tee uue viirusega nakatunute tervist hoopis hullemaks. Nüüd on tema sõnul selge, et  mittesteroidsed põletikuvastased ravimid on koroonapatsientidele ohutud. Leid peaks andma kindlustunde nii meedikutele kui ka haigetele endile, et nad võivad oma pandeemiaeelset ravi jätkata.

Ehkki töö järeldusi tuleb täiendavate uuringutega kinnitada, paistab enamik enne ja pärast koroonapandeemia algust kogutud andmeid viitavat, et ibuprofeeni-taolised ravimid on COVID-19-patsientidele ohutud. Näiteks järeldas ka maailma terviseorganisatsioon mullu aprillis valminud ülevaates, et mSPVR-d ei mõjuta kuidagi koroonahaigete tervist.

Uuring avaldati ajakirjas Lancet Rheumatology.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: