Uuring: Eestis ei leidu kahte ühesugust mett

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Selgus, et Eesti eri piirkondade meed erinevad just mesilaste külastatud taimeliikide poolest. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Erinevatest Eesti piirkondadest pärit meed on omadustelt ja koostiselt üsna sarnased. Tüüpiline Eesti mesi on maheda ja magusa maitsega ning lille- ja marjarohke kõrvalmekiga. Siiski ei leidu Eestis kahte ühesugust mett, sest mesilased külastavad igas piirkonnas veidi erinevaid taimi, kirjutavad Eesti toiduteadlased.

"Mee koostis ja omadused sõltuvad eelkõige sellest, milliste taimede nektarit ja õietolmu on mesilased kasutanud mee valmistamiseks, teisisõnu botaanilisest päritolust," ütleb maaeluministeeriumi peaspetsialist ja doktorant Evelin Kivima. 

Ta on üks autor Tallinna Tehnikaülikooli, toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse ja Eesti mesinike liidu koostöös valminud uuringus. Autorid analüüsisid 30 meeproovi Eesti erinevatest piirkondadest. Võrreldes omavahel erinevate mete kvaliteeti, koostist ja omadusi, püüdsid nad iseloomustada nii-öelda tüüpilist Eesti mett.

Uurijad võrdlesid ja analüüsisid 30 meeproovi Eesti erinevatest piirkondadest. Autor/allikas: Evelin Kivima

Milline on õige Eesti mesi?

"Tulemustest selgus, et Eesti mesi on liigirikas ja pärineb peamiselt sellistest taimedest nagu raps, vaarikas, paju ja ristik ning vähemal määral paakspuu ja kanarbik," loetleb Evelin Kivima.

Uurijaid huvitas nii mee botaaniline päritolu kui ka koostis. Sealhulgas hindasid nad iga proovi puhul selle vabade aminohapete, polüfenoolide ja flavonoidide sisaldust ning mee võimet vähendada vabade radikaalide mõju. Spetsiaalsete värvikoordinaatide abil määrasid nad ära iga mee värvi ja lasid hindajatel kirjeldada iga proovi maitse- ja lõhnaomadusi.

Selgus, et Eesti eri piirkondade meed erinevad just mesilaste külastatud taimeliikide poolest. Omaduste ja koostise poolest oli suurem osa meeproove Kivima sõnul muidu üsna sarnased. Veelgi enam, raske oli leida mett, mis pärineks ainult ühest taimeliigist.

"Uuritud proovidest eristusid teistest metest oma koostise ja omaduste poolest kanarbikumesi ja paakspuumesi," toob Kivima esile. Teistest proovidest eristusid tema sõnul veel kaks mett, mis sisaldasid lehemee elemente.

Just need selgelt erinevad proovid andsid uurijatele kätte võtme erinevate mete päritolu mõistmiseks. Iseäralike proovide koostist uurides tegid autorid kindlaks ühendid, mis teevad meest just kindlat tüüpi mee. Kõige paremaid tulemusi andis Kivima sõnul polüfenoolide määramine. "Näiteks protokatehoolhappe abil saab eristada lehemett õiemeest ning  kaneelhappe, müritsetiini ja abstsiishappe derivaatide abil kanarbikumett," selgitab ta.

Kaht ühesugust mett pole

Mee koostis ja omadused võivad Evelin Kivima sõnul olla botaanilisest päritolust sõltuvalt väga erinevad. "Suurema osa mee koostisest moodustavad suhkrud – glükoos ja fruktoos, kuid lisaks leidub mees ka vitamiine, ensüüme, aromaatseid ühendeid ja mineraalaineid," kirjeldab ta. Samuti sisaldab mesi tema sõnul polüfenoole, mis on antioksüdatiivsete omadustega ühendid. 

Kui mesilased valmistavad mee taimenektarist, on tulemuseks õiemesi. Kui mesilased kasutavad mee toomiseks elusate taimeosade ja nendest toituvate putukate eritist, on tegu lehemeega. Nagu öeldud, sõltuvad mee omadused eeskätt mesilaste külastatud taimedest. Kui mesilased on külastanud peamiselt ühte liiki taimi, on mesi monofloorne, kui mitut liiki, siis polüfloorne. "Ka geograafiline päritolu ja muud tegurid nagu ilmastikuolud ja mee hoiustamistingimused võivad mee omadusi mõjutada," märgib Kivima. 

Arvestades, et mee omadused sõltuvad sedavõrd paljudest teguritest, ei saa ükski mesi olla uurija sõnul samasugune. Autor/allikas: Evelin Kivima

Arvestades, et mee omadused sõltuvad sedavõrd paljudest teguritest, ei saa ükski mesi olla uurija sõnul samasugune. Samuti teeb Eesti mee omadustelt kirjuks väga varieeruv botaaniline päritolu. Samas leidsid uurijad tugeva seose mee värvuse ja bioaktiivsete omaduste vahel. "Mida tumedam ja punakama tooniga on mesi, seda suurem on polüfenoolide sisaldus ja mee antioksüdatiivsus," täpsustab Kivima.

Millele mõelda mett ostes?

"Tuginedes lisaks praegusele uuringule ka varasematele, saab öelda, et Eesti mesi on hea kvaliteediga ehk vastab sätestatud kvaliteedikriteeriumitele," ütleb Evelin Kivima.

Mett hinnates soovitab ta esimese asjana vaadata selle värvi. "Tumedama mee maitse ja lõhn on intensiivsemad, samas kui heledam mesi on pehmema maitse ja lõhnaga," kirjeldab uurija. Samuti sisaldab tumedam mesi rohkem bioaktiivseid ehk tervisele kasulikke aineid. Teistest enam sisaldas viimaseid uuringu põhjal kanarbikumesi.

"Enamus Eesti mett on siiski pigem maheda lõhna- ja maitseomadustega, kus domineerivad magusad, lillelised ja marjased nüansid," ütleb Kivima veel. Mee botaanilist ja geograafilist päritolu on tema sõnul oluline uurida, sest ühest küljest peab mee kvaliteeti oluliseks tarbija, teisest küljest peab müüdav mesi vastama mee direktiivi nõuetele.

Evelin Kivima ja kolleegid kirjutavad Eesti mee koostisest ajakirjas Foods. Artikkel on osa Evelin Kivima valmivast doktoritööst, milles uuritakse ja iseloomustatakse Eesti mett põhjalikumalt.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: