Seda, et mesilastel ja kimalastel on küljes imepisike elektrilaeng, on teatud ennegi. On arvatud, et laeng aitab õietolmuteradel paremini putuka külge kleepuda. Nüüd aga selgub, et laeng annab ka tolmeldava putuka külaskäigust taimele teada.

Clara Montgomery Bristoli Ülikoolist ja ta kolleegid mõõtsid oma katses üle nii kimalaste väikese elektrilaengu kui ka ühe peamise lõhnaaine bensaldehüüdi koguse, mida petuunia ja lõvilõua õied enne ja pärast kimalaste külastusi eritasid.

Selleks, et kindel olla, et lõhnatugevduse päästab valla just nimelt elektrilaeng, mitte lihtsalt kimalase mehaaniline puudutus, puudutasid teadlased mõnikord õisi õrnalt ka ise. Nad tegid seda kas maandatud, elektriliselt neutraalse metallpulgaga või nailonist keraga, mis kandis umbes viie kimalaskülastuse jagu elektrilaengut. Viie külastuse jagu seepärast, et ühe kimalase laeng on uskumatult pisike ja raskesti käsitsetav, umbes 120 pikokulonit.

Tõesti, laetud kera panigi õied veelgi püüdlikumalt lõhnama, aga laenguta pulgal seda toimet ei olnud.

Montgomery ja kaasautorid kirjutavad seletuseks ajakirjas The Science of Nature, et lõhnaaineid on taimedel varuks piiratud koguses. Seetõttu on neid tolmeldajate kohale meelitamiseks mõtet kasutada pigem siis, kui on teada, et tolmeldajaid ligiduses liigub. Aga kui neid mõni juba on, siis küllap on mõned veel, ja taimel tasub healõhnalist bensaldehüüdi täiel aurul emiteerima asuda.

Laengu olemasolu annab taimele teada, et tegu on tõepoolest tolmeldajaga, kelle sarnaseid tuleb tingimata juurde meelitada. See asjaolu on taimele tähtis, sest lõhna peale saabub kohale ka selliseid putukaid, kes soovivad taime näksida või ta peale muneda: neile ei ole mingit lisameelitust tarvis.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.