Kohe pärast sündi areneb inimkeha ümber välja täielikult mikroobidest koosnev kaitsekiht. Selleks, et keha teaks, milliseid baktereid, viiruseid ja seeni enda heaks alles hoida, peab tema immuunsüsteem olema töökorras. Eluaegsete allergiate ja autoimmuunsuse häiretega inimestel keha baktereid nii hästi valida ei suuda, vahendab ScienceAlert.

Teadlased ei mõista keha bakteriaalset kaitsesüsteemi veel täielikult. Parimal juhul on teada, kuidas loodet ema keha eest kaitsvad bakterid jätkavad oma kaitsetööd koostöös mikroobidega lapse esimestel elunädalatel peale üsast lahkumist.

Nüüd toob Birminghami Ülikooli teadlaste äsjane uuring kaitsesüsteemi töösse jälle veidi rohkem selgust. Uuringus ilmnes, et rinnapiim toetab lapsel põletikuga võitlevate oluliste immuunrakkude kasvu.

Birminghami Ülikooli neonatoloogi Gergely Toldi sõnul pole varem uuritud, kuidas mõjutab lapsele esimestel elunädalatel antud piima tüüp lapse immuunsüsteemi arengut. Enne uut uuringut polnud selge, kui olulist rolli rinnapiimast saadud rakud imikute immuunsuses mängivad.

Uuringus vaatasid teadlased keisrilõikega sündinud 38 imiku immuunsust. Lapsed jagati neile antud piima järgi rinnapiima-, pulbripiima- ja segurühma. Neilt võeti vere- ja väljaheiteproovid kohe pärast sündi ning kolm nädalat hiljem.

Ainult rinnapiima ja ainult pulbripiima saanud laste regulatoorsete T-rakkude vahel oli selge erinevus. T-rakud on teatud tüüpi valgeverelibled, mis hoiavad keha immuunvastuseid ohjes. Võrreldes pulbripiima saanud lastega kahekordistus ainult rinnapiima saanud lastel kolme nädala jooksul kehas T-rakkude hulk. Samuti paistsid rinnapiima saanud laste T-rakud olema tõhusamad ehk neil avaldus paremini põletikku allasuruv marker. Rinnapiima-laste T-rakud paistsid ka kaitseks ema keha eest eriti hästi varustatud olevat. 

Rinnapiim on lapsele hea, sest laps saab sealt erinevaid antimikroobe ja toitaineid, mis toetavad arenevat immuunsüsteemi kõige nakkustega võitlemiseks vajalikuga. Samas pole imetamine sugugi steriilne tegevus: ühes piimaga satub lapse organismi nii ema naha mikrofloorat kui ka ema keharakke.

Arvestades, et imiku immuunsus on veel ebakindel, võivad väljastpoolt tulevad ained selle kergesti üle koormata. Seega võib lapse hea tervise võti seisneda T-rakkude kaitsevõime tõstmises ema keharakkude eest.

Miks rinnapiim niimoodi mõjub, pole veel päris selge. Siiski viitab äsjane hiirtega tehtud uuring , et ema ja lapse mikrofloora vahel käib siiski tihe infovahetus ehk tasakaalu timmitakse pidevalt paika.

Äsjane uuring võib mõju kohta samuti vihje anda. Uurijad märkasid nimelt, et rinnapiima saanud lastel oli T-rakkude tööd toetavaid soolebaktereid seedesüsteemis rohkem.

Uuringus keskenduti teadlikult ainult keisrilõikega sündinud lastele, sest nii olid imikute immuunsüsteemid omavahel paremini võrreldavad. Vaginaalselt sündinud lapsed vajavad teadlaste sõnul eraldi uuringut.

Teadlased märgivad, et tänapäeval eelistavad paljud emad pulbripiima ja näevad rinnapiimaga toitmises häirivat survet. Seda enam on vaja piimatüüpide uuringuid, mis aitaks ka pulbripiima saavatel lastel saada kätte kõik eluks vajalikud ained. Sealjuures on rinnapiim endiselt kõige tervislikum ja keskkonnasõbralikum valik.

Uuringust kirjutatakse ajakirjas Allergy.