Muusikaterapeut: imiku muusikalembust toetab heliline emaüsk ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Fabrizio Pece/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Lapse kuulmine areneb välja juba poole raseduse ajal ehk ta hakkab muusikat kuulama juba enne sündi. Muusikaterapeut Marion Musting soovitab emadel oma kõhubeebidele laulda, sest lisaks ema-lapse suhte tugevdamisele arendab varane kokkupuude muusikaga ka lapse aju.

Pereajakirjade veergudelt ja interneti põhjatust infokaevust võib leida tuhandeid artikleid sellest, kui oluline on väikesele inimesele muusika. "9 põhjust, miks oma lapsele juba varakult laulma hakata", "10 põhjust, miks iga laps peaks mängima muusikainstrumenti", "7 üllatavat põhjust, miks peaksid oma lapse muusikatundi viima" ja nõnda edasi. Mis peidab end nende pealkirjade taga?

Muusikapsühholoog Marju Raju sõnul ei sünni lapsed kunagi puhta lehena, vaid juba ilmale tulles on nende kuulmistaju häälestunud neid ümbritsevas kultuuris kõlavatele helidele. Keskkõrv saavutab täieliku küpsuse juba poole raseduse peal ja laps hakkab helisid kuulma enne sündi. "Ta ei kuule neid nii, nagu meie kuuleme – see on summutatud ja teistmoodi – ja loomulikult ei oska veel mõtestada seda kõike, aga kuulmissüsteem on tegelikult valmis sisenema helide maailma," räägib Raju.

"Kui mõtleme, milline on see keskkond, kus loode areneb, siis see juba iseenesest on muusikaline," lisab muusikaterapeut Marion Musting, kes teeb Tallinna Lastehaiglas muusikateraapiat enneaegsetele lastele ja nende vanematele. Rütmiline ja heliline emaüsa toetab juba sündinud imiku vastuvõtlikkust muusikale. Laps reageerib muusikale sõltumata sellest, kas ta on seda varem kuulnud või mitte.

Raju sõnul on väikelapse muusikaline suhtlemine väga emotsionaalne. Evolutsioonibioloogide oletuse põhjal on üks muusika eesmärk emotsionaalse suhte kasvatamine. Juba enne, kui laps õpib rääkima, suudab ta vanemale vastu häälitseda. "Muusika helid on väga olulised – aju ootab neid just emotsionaalse suhte loomiseks," ütleb Raju.

Kõige olulisem (on) hääl

Kas beebide tähelepanu köidab rohkem rääkimine või laulmine? Ka siin saab määravaks suhtlemisega kaasnev emotsionaalsus. Imikule suunatud kõnemaneeri (infant-directed speech või motherese) kasutades äratavad rääkimine ja laulmine lapse tähelepanu võrdselt. Ometi eelistavad nad häält instrumentaalmuusikale. "Beebid on ennekõike oma esmaste hooldajate häälele programmeeritud," sõnab Raju.

Muusikaterapeut kinnitab, et väikese inimese jaoks on olulisim ema hääl. Juba 20. rasedusnädala paiku eristab loode seda teistest helidest ning unikaalse kõla, tämbri ja rütmiga ema hääl saab tema jaoks kõige tähtsamaks. Marion Mustingu sõnul ei pea vanem pidama viisi või olema muusikaliselt haritud. "Lapse kõrvus sa oled kõige parem laulja, sellepärast et sinu hääl on see, mis loeb," julgustab ta lastele laulma.

Muusikaringid – kas lastele või vanematele?

Marion Musting juhendab Keila Teraapiakeskuses kuni kolmeaastastele väikelastele ja nende vanematele mõeldud muusikaringi "Laula ja kasva". "Nii väikeste laste puhul on need tunnid sageli emadele," ütleb ta ja lisab, et selle ringi peamine eesmärk on inspireerida lapsevanemaid ja julgustada neid oma häält kasutama.

Olgugi, et põnnid vahepeal mööda saali ringi liiguvad ja valitseb mõõdukas kaos, on tunni ülesehitus struktureeritud. "Me alustame alati kindla tervituslauluga," räägib Musting. Aktiivse hüpitamise, kõditamise ja liigutamisega muudetakse osalejad energilisemaks ning järgnevad pillimäng ja kehaosasid puudutavad tegemised. Tunni lõpetavad kaisutamis- ja kallistamislaulud ning kojuminekule eelneb kindel lõpulugu. Marion Mustingu sõnul näitavad kõik uuringud, et aktiivne musitseerimine toetab ajupoolkerade vahelist koostööd.

Muusika mängib ka palju praktilisemat rolli inimsuhetes: ärevuse maandamisel, stressiga toimetulekul, emotsionaalse ühtlustunde ja suhete loomisel," tõdeb Marju Raju. Tema sõnul on palju kasu sellest, kui vanemad soodustavad muusikaga tegelemist. 

Selge on see, et kõik Eesti Vabariigis kasvavad lapsed ja nende vanemad eelpool kirjeldatud muusikaringidesse ei jõua. Kui palju ja kas üldse on võimalik vanematel endil kodus ära teha? "Selleks, et oma lapsega läbi muusika toredaid asju teha, ei pea käima ringides," vastab Marion Musting ja soovitab improviseerida. "Võib võtta potid, pannid, kausid, panna need teistpidi ja anda lapsele puupulgad kätte!" See annab väikelapsele harjumuse muusikat kuulata ja sellega tegeleda.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: