"Raseduse katkemine on kõige levinum raseduse esimeses pooles esinev tüsistus," ütleb Tartu Ülikooli genoomika instituudi vanemteadur Triin Laisk. "See on tegelikult ka palju sagedasem, kui arvatakse, sest sünnitusteni jõuab ainult umbes kolmandik kõikidest tekkinud rasedustest."

Laisk juhtis rahvusvahelist uuringut, kus analüüsiti 420 000 naise andmeid suurtest biopankadest, sealhulgas Eesti geenivaramust, Suurbritannia, Hiina, Austraalia, USA ja Norra biopankadest. Töö keskendus nende naiste geneetikale, kellel oli rasedus ühel või mitmel korral katkenud. "Andmeanalüüsi käigus võrdlesime raseduse katkemist kogenud naiste geneetikat nende naistega, kes raseduse katkemist raporteerinud ei ole," märgib geeniteadlane.

Platsenta tervis on normaalse raseduse võti

Rasedus katkeb Triin Laisa sõnul mitmetel põhjustel, ent praeguses töös huvitasid uurijaid ennekõike ema geneetilised riskitegurid. Kuna raseduse katkemises osalev pärilik komponent on äärmiselt väike, tuli selle leidmiseks uurida korraga suurt hulka inimesi.

"Leidsime seoseid geenidega, mis on olulised platsenta bioloogias," ütleb uurija. "Platsenta on väga omapärane ja tähtis organ, millel on väga oluline roll raseduse jooksul. Seega, kui geneetilistest teguritest tingituna esineb mingeid häireid platsenta funktsioonis, siis see mõjutab ka raseduse kulgu."

Biopankade andmed on rikkalikud ja sisaldavad infot naiste tervisliku seisundi kohta. Nõnda sai uurimisrühm aimu sellestki, milliseid diagnoose esineb raseduskatkemisega naistel rohkem.

"Leidsime, et raseduse katkemine on seotud ka mitmete teiste haigustega nagu astma, depressioon, ärritunud soole sündroom ja veel paar haigust," loetleb Laisk. "Lisaks leidsime, et on olemas seos suitsetamise, vaimse tervise, üldise heaolu ning raseduse katkemise vahel."

Siin näeb geeniteadlane ka kõnealuse uuringu peamist praktilist rakendust. Äsjane uuring ja teised geeniuuringud võimaldavad tema sõnul edaspidi uurida erinevate diagnooside vahelisi seoseid. See võib omakorda anda meedikutele tulevikus uusi vahendeid patsientide paremaks nõustamiseks eesootavate terviseriskide osas.

Me peame rääkima raseduskatkemisest

Triin Laisa hinnangul on äsjasel uuringul ühtlasi suur inimlik väärtus. "Kui ma olen erinevatel rahvusvahelistel konverentsidel esinenud selle tööga, siis väga tihti tuleb peale ettekannet minu juurde täiesti võõraid naisi, kes tahavad jagada oma kogemust. Nad ütlevad, et see on nii tore, et lõpuks seda uuritakse ja sellega tegeletakse," räägib ta.

Laisk lisab, et raseduskatkemist kogenud naised tunnevad end tihti üksikuna ja eraldatuna, sest raseduse katkemisest ühiskonnas lihtsalt ei räägita. Uurija loodab, et raseduskatkemise tõstmine rambivalgusesse teadusuuringus aitab ühiskonnas seda kogemust normaliseerida.

"See vist ei ole nii üldlevinud info, et raseduse katkemised on tegelikult hästi sagedased," lisab ta. "Seetõttu tihti kaasneb sellega mingi süütunne ja küsimus, et mida ma valesti tegin." Samas leiab geeniteadlane, et mida rohkem tuntud inimesed oma kogemusi jagavad ja erialateadlased sel teemal räägivad, seda lihtsam on katkenud rasedusega naistel.

Triin Laisk ja kaasautorid kirjutavad raseduskatkemise geneetilisest taustast ajakirjas Nature Communications.