"Ei ole mitte mingit põhjust öelda, et venelaste vaktsiin oleks halvem, kui AstraZeneca oma. Küsimus on selles, kuidas on organiseeritud tootmisprotsess, kuidas on läbi viidud katsetused, millised andmed on kogutud ja kas nende andmete põhjal on taotletud kasutusluba," ütles Merits.

Erinevus seisneb selles, et AstraZeneca vaktsiini kandjaks on šimpansi adenoviirus, aga Venemaa omal kaks inimese adenoviirust, lisas Merits.

Venemaa president Vladimir Putin andis juba augustis kasutusloa seal loodud koroonavaktsiinile Sputnik V. Siiski esialgu teadlased idanaabrite vaktsiini kohe usaldusväärseks ei pidanud, sest teaduskirjanduses ei olnud selle kohta tulemusi ilmunud. Detsembri alguses alustas Venemaa laiaulatuslikku vaktsineerimist.

AstraZeneca vaktsiini loomine toimus juba varem kasutusel oleval meetodil. Eestis praegu kasutusel oleva Pfizer-BioNTechi vaktsiini loomisel on kasutatud uut mRNA tehnoloogiat.

AstraZeneca teatas, et nende vaktsiini keskmine efektiivsus on 70 protsenti. Venemaa väitel hoiab aga Sputniku vaktsiin COVID-19 haiguse tekke ära 92 protsendil nakatunutel.

AstraZeneca vaktsiini saab säilitada külmkapis, 2–8 °C juures, mistõttu on seda ka lihtsam transportida. Seevastu Pfizer-BioNTechi vaktsiini peab säilitama -70 °C juures.

AstraZeneca vaktsiin võib Euroopas heakskiidu saada järgmise aasta esimeses kvartalis ja selle tarnimine peaks Euroopa Komisjoni hinnangul algama märtsis. Suurbritannias on AstraZeneca vaktsiin juba kasutusloa saanud.