Oxfordi Ülikool tõestas oma koroonavaktsiini tõhusust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Oxofordi Ülikooli ja Astraeneca koostöös välja töötatud vaktsiin.
Oxofordi Ülikooli ja Astraeneca koostöös välja töötatud vaktsiin. Autor/allikas: SCANPIX/ZUMAPRESS.com

Oxfordi Ülikooli ja AstraZeneca loodud vaktsiin hoiab haiguse tekke ära vähemalt 70 protsendil nakatunutest ja võib olla sobiva doosi kasutamisel veelgi tõhusam. Võrreldes teiste kliiniliste katsete kadalipu läbinud vaktsiinidega on seda odavam toota ja säilitada.

Kolmanda faasi kliinilises katses osales kokku üle 24 000 vabatahtliku. Neist osadele süstiti kaks korda soolvett ja teistele erinevas koguses vaktsiini. Selle kaitsva mõju hindamiseks uuriti 131 haigestumisjuhtumit.

Teadlased leidsid, et üks vaktsiinidoos ennetas haigestumist 62 protsendil inimestest. Esimese süstimise käigus vaktsiini poole vähem saanute hulgas ulatus vaktsiini tõhusus 90 protsendini. Mõlemad katserühmad kokku pannes sai töörühm järeldada, et see küündib vähemalt 70,4 protsendini.

AstraZeneca ja Oxfordi Ülikooli katsed algasid selle aasta aprillis, kuid peatati kahel korral. Kahte katses osalenud briti naist tabas seljaaju põletik, mis on sclerosis multiplexi üks sümptomeid. Samas võib tekkida see ka viiruse tõttu. AstraZeneca teatas septembri alguses, et kumbagi juhtumit ei saa seostada naiste vaktsineerimisega.

Värskes vaheanalüüsis kinnitavad Oxfordi Ülikooli teadlased, et mitte ükski vaktsineeritu ei sattunud haiglasse või ei kimbutanud neid tõsised kõrvalmõjud.

Numbrimäng

Oma tulemustest varem teatanud Pfizeri-BioNTechi koostöös ja USA ravimihiiu Moderna loodud vaktsiin hoidis ära nakatumise 95 protsendil vaktsineeritutest. Samas ennustavad Oxfordi Ülikooli teadlased, et sobiva doosirežiiimi korral küündib nende vaktsiini tõhusus võrreldava tasemeni.

"See on kahtlemata väga hea ja tore, et tuleb ka teise tootmismehhanismiga vaktsiin. See, kuidas ja kellel kasutama hakata, selgub siis, kui on rohkem andmeid selle vaktsiini kohta ja ennekõike just taluvuse kohta. Me teame, et see vaktsiin on kaks korda kliinilisel pausil olnud," sõnas Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Erinevalt eelnevalt esitletud vaktsiinidest saaks hoiustada Oxfordi Ülikooli vaktsiini tavalises külmkapis, mitte -20–(-70) °C juures. "See kindlasti on väga suur pluss. Peame vaatama, kas neil tuleb välja ka doosirežiim, mis annab 90-protsendilise, mitte 70-protsendilise efektiivsuse. Ühtpidi on seda kindlasti kergem transportida, aga me kõik tahame maksimaalset efektiivsust," lisas Lutsar.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: