Noormehed, kes elavad individualistlikus ühiskonnas, näiteks Suurbriatnnias või USAs, tunnevad ennast rohkem üksikuna, kui vanem naine kollektivistlikus ühiskonnas, näiteks Hiinas või Brasiilias.

Uuringu üks autor, Exeteri ülikooli professor Manuela Barreto ütles, et vastupidiselt sellele, mida inimesed võivad eeldada, ei ole üksildus ainult vanemate inimeste probleem. Kuna üksildus tuleneb sellest, et inimeste sotsiaalsed sidemed pole niivõrd head, kui soovitakse, siis üks mõjutaja on ka nooremate ja vanemate inimeste erinevad ootused sotsiaalsetele suhetele.

Ettevaatlikult tuleks aga tõlgendada väidet, et individualistlikus ühiskonnas on üksildus kõrgem, kui kollektivistlikkus kultuuris. Suurem osa uuringus osalejatest olid pärit individualistlikust ühiskonnast, kus ka üksilduse teemat arutatakse meedias rohkem, seisis uuringus.

Arvestades koroonaviiruse pandeemiast tingitud sotsiaalset isolatsiooni, peaks professor Barreto sõnul erilist tähelepanu pöörama sellele, kuidas võivad sotsiaalsed muutused noori mõjutada. Ehkki nooremad inimesed oskavad paremini kasutada tehnoloogiat sotsiaalse suhtluse jaoks, on teada, et alati see ei asenda sotsiaalseid suhteid ega leevenda üksildust, selgitas professor.

Uuringus kasutati BBC korraldatud üksilduse eksperimendi andmeid, et uurida, kultuuri, vanuse ja soo mõju üksindusele. Uuring põhineb rohkem kui 46 000 inimese vastustel maailma 237 riigist vanuses 16–99 eluaastat.

Töö on avaldatud ajakirjas Personality and Individual Differences.