Säärased piirangud on mõeldud noorte kaitsmiseks, kinnitab politseikapten Maarja Punak. "Sotsiaalmeedia platvormide vanuseline piirang on nagu koolis kohustus tulla kehalise kasvatuse tundi sportlikes riietes. Kui seda ei järgita, siis tunnist osa võtta ei saa, kuid otseselt seadusrikkumine see ei ole ja kedagi ei karistata. Ehk siis, kui platvorm saab teada, et tegemist on alla 13aastasega, siis üldjuhul pannakse see konto lihtsalt kinni."

Punaki sõnul ei mõista vanemad, et populaarsed suhtlusäpid nagu Messenger või WhatsApp on samuti osa sotsiaalmeediast ja neid kiputakse kergekäeliselt võrdlema lihtsa SMS-i saatmisega. Ta paneb koolidele südamele, et sotsiaalmeedia alla liigituvaid keskkondi ei tohiks distantsõppe käigus nooremale kooliastmele õppematerjalide edastamiseks kasutada. "Koolitöö jaoks ei saa sundida last tegema endale kontot ehk teadlikult valetama enda vanust."

Noored suhtuvad piirangutesse loominguliselt

Levinud praktika kehtestada rangeid reegleid ja leebet järelvalvet teeb programmitootjate elu lihtsaks: juriidiliselt on kõik justkui korrektne ja samal ajal nad ühestki potentsiaalsest kasutajast ilma ei jää. Lastele võib pidev lubatu ja lubamatu vahel kõõlumine tuua kaasa harjumuse suhtuda piirangutesse loominguliselt.

Novaatoriga suhelnud lapsevanema sõnul on digimaailma reeglite rikkumine uuele põlvkonnale omaseks saanud. "Pidevalt tuleb nii mängudele kui meelelahutusele ligi pääsemiseks häkkima ja kräkkima. Internetis on õpetused, kuidas erinevatest piirangutest üle saada." Igapäevaselt petmise ja piraatlusega tegelevad lapsed ei pruugi mõista, missugused tegevused neile päriselt paksu pahandust kaela tuua võivad: "Mu poeg näitas mulle TikToki videot, kus üks eesti tüdruk õpetas, kuidas e-koolis hindeid muuta."

Maarja Punak toob välja, et kui ealiste piirangute vältimiseks lubatakse lastel vanemate kontosid kasutada, siis satub ohtu ka inimeste õigus eraelule ja erasõnumitele: "Enda kontot lapsele kasutada andes justkui nõutakse vanematelt suuremalt avatust selles osas."

Siit koorub veel üks turvarisk, mis seadmete, eriti aga kontode jagamisel esile kerkib: pereliikmete digihügieen võib olla erinev. Ühe kasutaja tehtud vale klikk võib seadme sisu viirusele avada ning seada ohtu ka näiteks lapsevanema tööga seotud dokumendid.

Õppetunnid koolidele

 Lisaks sotsiaalmeedia vältimisele tasuks koolidel hoiduda ka erakasutamiseks mõeldud rakendustest, milles on palju turvariske. Näiteks Zoomi-keskkonnas peetud vestlused ja tunnid võivad täismahus veebi lekkida ja olla kõigile kättesaadavad.

Distantsõppe raames läbi viidud õpisessioonide puhul avaneb neis õpilaste kodune olme, pere privaatne elu võib olla eksponeeritud ning kaadrisse võivad jääda ka varaste meeli köitvad väärisesemed. Novaatorile on teada ka juhtum, kus kooli endine õpilane murdis virtuaalsesse tundi sisse ning tekitas seal segadust.

Eesti Haridustehnoloogide Liidu juhatuse esimees Diana Veskimägi sõnul ei tohiks distantsõppes kasutatavate kanalite valimine jääma aineõpetaja õlgadele. See, missuguseid e-keskkondi erinevate õpitegevuste juures kasutada, tuleks ülekooliliselt paika panna.

Veskimäe sõnul ei tohiks õppetöös kasutada juhuslikke rakendusi ja suve jooksul peaksid kõik Eesti koolid oma distantsõppe plaanid detailselt paika panema. Kui koolil oma haridustehnoloogi pole, saab abi märtsis avatud HITSA haridustehnoloogia infoliinilt.