Üleilmne usaldusküsitlus: koroonaviirus jagab Euroopa kahte lehte ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paljudes suurriikides on inimeste usaldus valitsuse vastu kriisiga langenud, Euroopa on jagunenud kaheks.
Paljudes suurriikides on inimeste usaldus valitsuse vastu kriisiga langenud, Euroopa on jagunenud kaheks. Autor/allikas: SCANPIX/AFP

Suure osa Euroopa riikide elanike arvates räägivad valitsused pandeemia kohta tõtt, kuid peavad nende ja eriti laiema avalikkuse reaktsiooni ebapiisavaks. Teiste seas paistavad eriliselt silma Põhjamaad ja Läti, selgub üleilmse koroonauuringu esialgsetest tulemustest.

Küsitluse üks eestvedajatest Friedrich Götz märkis, et laias plaanis on andnud rahvas võimuorganitel pandeemiaga tegelemiseks vabad käed ja suhteliselt palju usalduskrediiti. "Mõnes mõttes on julgustav näha, et inimesed on valmis ohverdusi tegema. See võimaldab valitsustel üpris vabalt katsetada, millised meetmed on kasulikud ja töötavad. Nad ei pea muretsema, kas nad võivad selle pärast järgmistel valimistel kaotada," laiendas Cambridge'i Ülikooli doktorant.

Götz hakkas koos Princetoni Ülikooli psühholoogi Johannes Haushoferi, Harvardi Ärikooli majandusteadlase Jon Jachimowichi ning nende kolleegidega uurima laiema avalikkuse suhtumist pärast koroonaviiruse plahvatuslikku levikut Itaalias.

Praeguseks on laekunud neile üle 100 000 vastuse. Esialgseid järeldusi saab teha enamike Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia riikide ning Hiina ja India kohta. Pikas plaanis on võimalik vähemalt mõnede piirkondade puhul hinnata ka avaliku arvamuse muutust aja jooksul.

Tõde ja teod

Muu hulgas on praeguseks selgunud, et valitsuse tegevust pidas möödunud kümne päeva jooksul ebapiisavaks ligi 90 protsenti USA ja Türgis elavatest vastanutest. Suurbritannia või Venemaa puhul jäi näitaja 80 protsendi lähedale. Sama pidas paika Brasiilias ja Austraalias.

Jõulisemaid karantiinimeetmeid rakendanud Hiinas ja Itaalias arvas sama vastavalt iga kümnes ja iga kolmas. Pikalt teistest Euroopa riikidest vastuvoolu ujunud Rootsis hindas valitsuse tegevust ebapiisavaks 35 protsenti.

Götz tõdes, et internetipõhisel küsitlusel on omad puudused. Sõltuvalt riiklikest eripäradest ei pruugi kasutada seda kõik demograafilised rühmad. Samuti nõuab küsitluseni jõudmine oskust, huvi ja vaeva. Eelnevate sarnaste uuringute põhjal hakkavad kitsaskohad välja taanduma 200 000 kuni miljoni vastaja puhul.

"Riigijuhtidelt oodatakse, et nad teeksid otsuseid kohe ja praegu, isegi kui neil pole korralikke alusandmeid. Lähtuda võib küll mudelitest ja prognoosidest, kuid need lähtuvad kümnetest eeldustest. Ütleksin, et mingisugusedki reaalsed andmed on neist paremad," lisas psühholoog.

Eelnevate kriisiolukordade põhjal sõltub inimeste käitumine suuresti sellest, kui palju usaldavad nad valitsust. Euroopa võib jagada laias laastus kaheks. Kui Hispaanias, Prantsusmaal ja Suurbritannias elavatest vastanutest arvas ligikaudu 40 protsenti, et valitsus ei räägi tõtt, siis Põhjamaades ja Saksamaal tegi sama vaid 10–15 protsenti.

Negatiivse erandina paistsid Kesk-Euroopas silma Poola ja Ungari, kus ulatus nõnda arvavate inimeste osakaal üle 50 protsendi. Venemaal ja USA-s oli olukord veelgi hullem. Umbes 80 protsenti seal elavatest inimest arvas, et valitsus ei räägi tõtt.

Eriti oluliseks muutub valitsuste ja terviseametite soovituste järgimine ja usaldamine esimese haiguslaine lõpus, kui uute haigestunute arv hakkab piirangute tõttu vähenema. "Riigijuhid peavad suutma sel hetkel inimestele selgeks teha, et tegu on kriitilise hetkega. Viirus võib uuesti plahvatuslikult levima hakata pelgalt seetõttu, et inimeste arvates on oht kadunud," selgitas Götz.

Piirkondlikud eripärad

Psühholoog tõi välja, et enamikes riikides pidas oma kaaskodanike käitumises nähtud muutusi ebapiisavamaks rohkem inimesi, kui valitsuste tehtud samme. Eriti terav oli kontrast Põhjamaades ja ainsa suure vastanute arvuga Balti riigis – Lätis.

"Teistes riikides me sellist valitsuse usaldamise ja kaaskodanike umbusaldamise kombinatsiooni ei näe. Piirkond paistab sellega selgelt silma," viitas Götz. Võimalike selgitusena on Põhjamaades usaldus riigi vastu ajalooliselt kõrge. Rootsi näitel tähendab inimeste usaldamine nende kaela ka suurema vastutuse veeretamist.

Läti eripärana paistis silma, et reeglina järgisid mehed ja naised enda sõnul riiklike soovitusi võrdväärse innuga ja pidasid viirust sama ohtlikuks. Maskuliinsuse kuvandi tõttu hindavad mehed tüüpiliselt oma haigestumisriski väiksemaks. Tõsi, Läti mehed ei annaks oma haigusest teistele teada sedavõrd altilt. Samas oleks nad valmis trahvima teisi haigena välja minemise eest 3100 euroga. Naised oleksid piirdunud vaid 2300 euroga.

"Käitumise muutmisel on sihtturundus kindlasti omal kohal, kuid nagu kasvõi Läti näitest välja tuleb, me ei saa jääda lootma stereotüüpidele või oma minevikukogemustele," viitas Götz.

Ühisnimetajana otsitakse praegu sarnaselt minevikus nähtud kriisidele paljudes riikides tugevat liidrit. Sütitatavatest kõnedest on tõepoolest kasu. Psühholoog hoiatas, et mõnikord võib see päädida pikemaks ajaks autoritaarsemate valitsuste võimul püsimisega.

Teiselt poolt on pannud pandeemiast lähtuv oht vähemalt teadlaskonna enneolematul määral koostööd tegema. "Praegu on kohutav aeg, kuid näeme ka praegu ootamatut solidaarsust. Kui oleme ohust jagu saanud, siis loodetavasti hoiame sellest kinni. Meil on hea võimalus järele mõelda, kuidas me ühiskonnana töötame ja üksteisega suhtleme," lisas Götz.

Rahvusvahelise töörühma küsitlusele saab vastata projekti kodulehel.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: