Asteroidilöögi tolmupilv levis ülikiiresti üle maakera ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Don Davis/Nature

Kriidiajastu lõpul 66 miljonit aastat tagasi tabas maakera suur asteroid. Plahvatuse tolm ja puru levisid üle Maa, saurused surid välja ja kriidiajastu sai läbi. Nüüd on teadlased senisest paremini aru saanud, kuidas on plahvatusest ülespaiskunud materjali jõudnud päris suures koguses meie planeedi kaugeimatessegi soppidesse.

Tegelikult saadigi Chicxulubi asteroidikatastroofile alguses jälile just selle materjali järgi, kui mitmel pool maailmas avastati settekivimitest õhuke savikiht, mis sisaldab rohkesti iriidiumi – metalli, mis on Maal muidu palju haruldasem. Kuidas saab iriidiumikiht aga nii üleilmselt ühtlane olla, kui asteroid kukkus ju ometi ühte konkreetsesse kohta tänapäeva Mehhiko ranniku lähedal? Ükski senine arvutimudel ei ole seda seni rahuldavalt seletanud.

Natalia Artemieva Ameerika Ühendriikidest Arizona Osariigist Tusconi linnas asuvast planeediteaduse instituudist ja Joanna Morgan Inglismaalt Londoni Imperial College'ist mudeldasid nüüd arvutil, kuidas täpselt võis plahvatuse puru õhus levida.

Mudel näitas, et puru vastastiktoimes atmosfääriga moodustus sellest tihe tolmupilv, mis sööstis suurel kiirusel üle maade ja merede. Kiirust oli sel lausa mitu kilomeetrit sekundis. Sellise tiheda ja kiire pilvena suutiski iriidiumirikas asteroidipuru nii tõhusalt üleilmastuda.

Artemieva ja Morgan kirjutavad oma mudelist ja sellest ilmnenust ajakirjas Geophysical Research Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: