Milline mõju on olnud eurooplastel ameeriklaste geenidele?
Nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikat iseloomustab äärmiselt suur geneetiline mitmekesisus. Seda mitmekesisust on oluliselt mõjutanud lähiajaloos toimunud rändesündmused, nagu Euroopa koloniseerimine, orjakaubandus üle Atlandi ookeani ja hilisem majanduslikest põhjustest ajendatud sisseränne.
Nimetatud sündmused on jätnud oma jälje tänaste ameeriklaste genoomidesse, mis on mosaiiksed ning peegeldavad eri päritolu rännete tulemusel Ameerikasse jõudnud geneetilisi mõjutusi.
Teadusajakirjas Current Biology avaldati hiljuti uurimus, milles analüüsiti ligikaudu 12 000 inimese genoome kaheteistkümnest Ameerika riigist. Uurimusega taheti teada saada, kuidas ajaloolised liikumised väljastpoolt Uut Maailma on mõjutanud Põhja- ja Lõuna-Ameerika geneetilist struktuuri, segunemisprofiili ja demograafilist ajalugu.
Tartu Ülikooli populatsioonigeneetikud Francesco Montinaro ja Linda Ongaro selgitasid, et nad võrdlesid Ameerikas elavate inimeste genoomifragmente maailma eri piirkondade elanike omadega. Ilmnes, et Euroopa ja Aafrika populatsioonide geneetiline panus ameeriklaste genoomi on äärmiselt mitmekesine ja keeruka ajalooga.
Teadlased tuvastasid ameerika rahvaste genoomidest jälgi mitmest seni avastamata Euroopa ja Aafrika päritolu allikast. Genoomi osade mitmekesisuse muutust on näha ka ajalises vaates, kuna eri rühmad mõjutasid Põhja- ja Lõuna-Ameerika piirkondi eri aegadel. Seda kinnitavad ka ajaloolised andmed Euroopa kolonisatsiooni ja orjakaubanduse kohta.
Peale selle said uuringu autorid põhjalikult analüüsida ka eurooplaste, aafriklaste ja põlisameeriklaste geneetiliste päritolukomponentide evolutsiooni pärast nende segunemist.
"Näeme põlisameeriklaste arvu üldist vähenemist peagi pärast Euroopa geneetilise päritolukomponendi saabumist mandrile, millele järgnes kohaliku populatsiooni üldine taastumine," rääkis teadur Francesco Montinaro.
Uuringu tulemused aitavad iseloomustada ja rekonstrueerida murranguliste demograafiliste sündmuste keerukust Ameerikas. Samas aitab see luua usaldusväärse Ameerika elanikerühmade geneetilise arhitektuuri kaardi, mida saab tulevikus kasutada epidemioloogilistes ja meditsiinilistes uuringutes.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool