Geeniuuring: India rahvad on eestlastega sarnast päritolu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

India geeniuuring.
India geeniuuring. Autor/allikas: The American Journal of Human Geneticsis

Induse kõrgkultuuri viljelejate ja eurooplaste, sealhulgas eestlaste geenidesse on andnud suure panuse nüüdselt Lõuna-Venemaalt alguse saanud rahvastikuränne, selgub Tartu Ülikooli genoomika instituudis tehtud uuringu tulemustest.

Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, mis on egiptuse ja mesopotaamia kultuuri kõrval maailma vanim ja laiaulatuslikuim kõrgkultuur. Seda viljeleti Induse jõe orus 3300–1300 aastat enne Kristust.

Induse kultuuriruumi kuuluvad Mohenjo Daro ja Harappa kultuur. Harappa kultuur on saanud nime Pakistani linna järgi, mille lähedalt avastati selle kultuuriga seostatud leiud 1920. aastatel. Peale Pakistani alade hõlmas toonane kultuur ka osa Loode-Indiast, Afganistanist ja Iraanist.

Praegu elab neil Lõuna-Aasia aladel väga mitmekesine rahvastik ja seepärast pakub see geneetikutele üle maailma väga suurt huvi. Selle piirkonna rahvaste geenide uurimine aitab teadlastel muu hulgas anda selgemaid vastuseid küsimusele, milliseid rändeteid kasutasid inimesed pärast seda, kui nad 60 000 – 70 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändasid.

Samas tahetakse ka teada, mil määral sarnanevad tänapäeval neil aladel elavate rahvaste geenid toonase kultuurihälli loonud inimeste omadega.

Seni on arheoloogiliste uuringute tulemused viidanud, et Induse kõrgkultuuri allakäik algas ilmselt 1600 aastat enne Kristust pronksiaegsel pikal põuaperioodil, mis vallandas rahvasterände itta, Induse-Gangese madaliku suunas. Kas geeniteadus kinnitab seda? Miks kultuur ikkagi hääbus ja kuhu selle viljelejad kadusid? Ja kust üldse olid selle kõrgetasemelise kultuuri viljelejad pärit?

Neile küsimustele heidabki valgust Tartu Ülikooli genoomika instituudis töötava India päritolu teaduri Ajai Kumar Pathaki juhitud suur geeniuuring, mis avaldati äsja mainekale Celli kirjastusele kuuluvas teadusajakirjas The American Journal of Human Geneticsis.

India rahvad on päritolult eurooplastega lähedased

TÜ genoomika instituudi ja teiste teadusrühmade varasemad uuringud on näidanud, et enamust India rahvastikku võib üldistatult kirjeldada kahe suure inimrühma seguna. India põhjaosas on ülekaalus iidsete põhjaindialaste geenid ja lõunas lõunaindialaste. "Ükski praegune India mitmest tuhandest rahvakillust ei ole seni paistnud esindavat kumbagi neist algsest rahvarühmast segunemata kujul," rääkis uuringu üks peamine autor Mait Metspalu.

"Põhjapoolne algpopulatsioon sai ilmselt kunagi väga olulise geneetilise panuse varasel pronksiajal praegustelt Lõuna-Venemaa aladelt lähtunud migratsioonist. Sealtsamast algas suures plaanis ka Eesti aladele jõudnud nöörkeraamika kultuuri kandjate laine," selgitas Metspalu, kes uurib Tartu Ülikoolis moodsat populatsioonigeneetikat.

Ta lisas: "Seega näitavad meie uuringud muu hulgas seda, et India rahvad on päritolult lähedased ka eurooplastega, sealhulgas eestlastega."

"Me näitame, et praegu Lõuna- ja Lääne-Euraasias elavad rahvad on geneetiliselt seotud inimestega, kes alustasid rännet varasel pronksiajal Euraasia stepialadelt," täpsustas Ajai Kumar Pathak.

"Kuid India rahvaste geneetiline kujunemine on keerulisem ja samas ka väga huvitav," sekundeeris Kristiina Tambets, kes uurib samuti TÜ-s populatsioonigeneetikat.  

Ta rääkis, et senise parima arusaama kohaselt segunesid iidsed põhja- ja lõunaindialased siis, kui kuulus Harappa tsivilisatsioon lagunes. "Selle esindajad liikusid põhjast lõunasse ja itta ning neil tekkis kontakt sealsete iidsete India rahvastega, kes olid sel ajal veel ilmselt kütid-korilased. Samal ajal saabusid Põhja-Indiasse aga juba mainitud Lõuna-Venemaalt rändamist alustanud uustulnukad, kes segunesid Harappa kultuuri kandjate riismetega. Selle tulemusel moodustuski iidne Põhja-India geneetiline komponent."

Tühimik teadmistes sai täidetud

Äsja ilmunud uuring täidab senise tühimiku Loode-India Induse oru rahvarühmade geneetilise struktuuri kirjeldamisel. Selleks kogus rahvusvaheline teadlaste rühm Harappa kultuuri asualadel elavatelt rahvastelt geeniproove.

Geeniproovid võeti 248-lt Indias elanud inimeselt, kuid analüüsis kasutati ka varem kogutud proove ja hiljuti avastatud esimese muistse lõuna-aasialase vana DNA-d. Kokku võrdlesid teadlased viie Loode-India etnilise rühma 65 inimese genoome rohkem kui 2500 tänapäevase ja iidse indiviidi genoomiga üle maailma.

"See teadusprojekt tõi kokku 17 uurijat 10 instituudist üle maailma ning anonüümsed geenidoonorid Loode-India etnilistest rühmadest," sõnas Metspalu. "Uuringu tulemusena nägime, et kõik uuringus osalenud neli etnilist rühma on geneetiliselt üldiselt sarnased pronksiajal Loode-Indias elanud inimestega. See tuli ilmsiks, kui kõrvutasime uutest proovidest saadud geeniandmeid muistse lõuna-aasialase vana DNA-prooviga." 

Metspalu sõnul pakkus eriti huvitava tulemuse uuritud Rori rahvas: "See rahvakild paistab teiste Loode-India rahvaste seas silma sellega, et on geneetiliselt lääneeuraasialastega kõige sarnasem."

Geneetiku sõnul näitasid analüüsid, et see sarnasus ei tulene hiljutisest segunemistest ega hiljutisest migratsioonist. Selle sarnasuse on põhjustanud hoopis pronksiajal Lõuna-Venemaa aladelt välja rännanud inimesed. Pärast seda on Rori rahvas olnud üle pikkade aastatuhandete teistest rahvastest eraldatud ja kannab veel nüüdki peaaegu segunemata kujul iidsete põhjaindialaste geneetilist pärandit.

"Rori rahvas on säilinud justkui merevaigus," selgitas Mait Metspalu teadustöö uudsust, "Muidugi on nad tuhandete aastate jooksul muutunud, selles mõttes ei ole merevaigus säilimise kujund päris täpne, aga paistab, et iidsete lõunaindialaste geneetilist panust neis ei ole."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: