Nägu 4500 aasta tagant ({{commentsTotal}})

Kirde-Eestist Sope nöörkeraamika matmispaigalt u 4500 aastat tagasi elanud naise kolju alusel Venemaa Teaduste Akadeemia Etnograafia ja Antropoloogia Instituudis Moskvas tehtud näorekonstruktsioon.
Kirde-Eestist Sope nöörkeraamika matmispaigalt u 4500 aastat tagasi elanud naise kolju alusel Venemaa Teaduste Akadeemia Etnograafia ja Antropoloogia Instituudis Moskvas tehtud näorekonstruktsioon. Autor/allikas: Ravil M. Galeev.

Eesti ja Vene arheoloogide koostöös ilmunud teadustöö heidab valgust tuhandete aastate tagusele nöörkeraamika kultuurile. Esimest korda rekonstrueeriti sellisel tasemel Kirde-Eestist leitud luustiku põhjal siin elanud naisterahva nägu.

Veidi vähem kui viie tuhande aasta eest toimusid Euroopas murrangulised sündmused. Ulatuslikel aladel Ida-Prantsusmaalt kuni Tatarstani keskosani Venemaal ning Põhja-Šveitsist ja idapoolsest Ukrainast Skandinaaviamaadeni kujunesid nöörkeraamika kultuurid, mis jätsid tugeva jälje nii rahvastiku kui ka kultuuri kujunemisse. 

Nii kultuuriline, antropoloogiline kui ka geneetiline erinevus Euroopa senistest asukatest osutab, et see ei tekkinud senise asustuse põhjal. Vana DNA uuringud näitavad, et need inimesed pärinesid hoopis Ida-Euroopa stepialadelt.

Eestis eksisteeris oma eripäradega nöörkeraamika kultuurirühm vahemikus 2800-2000 aastat eKr. See toimus sadu aastaid kõrviti juba varem kujunenud kammkeraamika kultuuri inimestega. Ka Eesti aladel oli tegemist sisserändajatega, kes olid geneetiliselt pigem sarnasemad teiste nöörkeraamika kultuuride inimestega Euraasias kui Eesti varasemate elanike ja samaaegsete kammkeraamika kultuuri asukatega.

Rahvusvaheline teadlaste rühm avaldas aasta algul mainekas arheoloogiaajakirjas "Journal of Archaeological Science: Reports" teadusliku artikli ühe Kirde-Eestist Sopest leitud kiviaegse nöörkeraamika kultuuri kuulunud inimese säilmete kohta. Muuhulgas esitati seal leitud kolju põhjal ka esmane külgvaates näo rekonstruktsioon. Nüüdseks on rekonstruktsioon täielikult valmis, võimaldades meil otsa vaadata kiviaja inimesele.

Väljakaevatud naise luustik Sope matmispaigal. Autor/allikas: Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu.

"Juba 1926. aastal Sopes väljakaevatud inimsäilmed kerkisid meie uurimissfääri uuesti mõne aasta eest, kui ühest hambast tehtud vana DNA analüüsist selgus, et see indiviid on põdenud kopsukatku.  Luustik kuulub täiskasvanud naisele, kes raadiosüsiniku dateeringu kohaselt elas umbes 4500 aastat tagasi," rääkis Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska.

"Luude paiknemine hauas viitab, et see naine maeti teistmoodi, kui see oli tavaline nöörkeraamika traditsioonis. Arheotanatoloogiline analüüs osutab, et matus oli kaheetapilne – esmalt sängitati  surnukeha kuhugi mujale, hiljem toodi Sope matmispaigale vaid tema luud. Kuivõrd säilmed olid aga asetatud hauda jäljendades nöörkeraamikale omast kägarmatust ning koos hauapanustega, võib oletada, et ümbermatmine toimus juba kiviajal ja tõenäoliselt sama kogukonna inimeste poolt," lisas Sope matmispaiga uuringuid juhtinud Tallinna Ülikooli doktorant, arheoloog Liivi Varul.

Sope naise näorekonstruktsioon tehti Venemaa Teaduste Akadeemia Etnograafia ja Antropoloogia Instituudis Moskvas. Kolju kraniomeetriline uuring näitas, et naine oli suhteliselt madala ja laiema näo ning terava horisontaalse profiiliga kõrge ja kitsa ninaga. Need tunnused on üldjoontes omased ka teistele nöörkeraamika kultuuri inimestele Eestis ja mujal Euroopas.

"Etnograafia ja Antropoloogia Instituut on selliste rekonstruktsioonide tegemisel maailmas üks juhtivaid asutusi. Neil on üle poole sajandi pikkune kogemus ja rekonstruktsioonid tehakse tõsistel teaduslikel alustel, mis on kontrollitud läbi kriminalistika ja pimetestide. Ka mustvalge rekonstruktsooni valik on põhjusega. Me ei suuda praegu veel üheselt määrata selle naise silmade ja juuste värvi ning naha varjundit, seetõttu pidasime õigeks loobuda ületõlgendavast lähenemisest ja jätta need lisandused tulevastele vana DNA uurijatele," sõnas Kriiska.

Vaata teaduslugu ka pühapäeva õhtul kl 18.45 ETV saates "Rahvusülikooli sajand".

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: