Galerii: Kalamaja keskaegsete leidude arv küündib juba pea 20 000ni
Arheoloogid on leidnud Kalamajas Mündriku kortermajade ehitusplatsil toimuvatel väljakaevamistel ligi 20 000 keskaegset muistist. Leidude ainulaadsus ei väsi teadlasi üllatamast.
"Silmad lähevad suureks, et materjalis on ka üks, ilmselt töödeldud kookospähkel. Me ei saa küll rääkida selle toiduainena siia jõudmisest, aga Läänemere põhjaosas pole mulle teadaolevalt seda esmeliselt leitud," tõi näite Tallinna Ülikooli vanemteadur Erki Russow.
Väike-Patarei ja Jahu tänava nurgal laiuvast 6850-ruutmeetrisest kinnistust on jõutud praeguseks läbi kaevata üle 5000 ruutmeetri. Viimase kahe kuuga on päevavalgele tulnud muististe hulk ainult kasvanud, muutes selle selgelt nii Eesti kui ka tõenäoliselt läänemereruumi põhjaosa suurimaks keskaegsete leidude kogumiks.
Võrreldes krundi esimese poolega on olnud kaevajatel tööd siiski mõneti vähem. See taandub kultuurikihi paksusele. "Leidude iseloom pole samas muutunud. Müntide järgi on tegu ikka 15. sajandi viimase veerandiga – dateering lõpeb 1485. aastaga, aga sees on natukene hilisemat, 16. sajandi alguse keraamikat," sõnas väljakaevamisi tegeva ettevõtte Arheox arheoloog Rivo Bernotas.
Arheoloog tõstis tuhandete leidude seast esile haruldast pootsmanivilet, mida võidi kasutada nii laeval kui ka linnamüüril korralduste jagamiseks. Seejuures teeb see veel isegi häält. "Sel nädalal tuli välja üks kivikeraamiline ja suures osas säilinud pühapilt, mis kujutab imikut, tõenäoliselt Jeesust lapsena," lisas Bernotas. Jätkuvalt tuleb välja palverännumärke, pühakujude tükke ja muud religioossemat sorti materjali.
Päevavalgele on tulnud veel terve grupp Kölnist või Hollandist Utrechti piirkonnast pärit saviesemeid, mida pole leitud Eestist üldse või vaid paar tükki Pirita kloostrist. "Neid on vähe ka ülejäänud Euroopas," viitas Russow.
Mis leidudest edasi saab?
Esimesena näeb uusi leide platsil töötav kaevaja, kellel ei pruugi olla spetsiaalset arheoloogia- või ajalooalast väljaõpet. Leitud materjali vaatavad seega iga päev jooksvalt ja pisteliselt üle objektijuhid. "Huvitavamad asjad võetakse kohe üles ja konsulteeritakse vajadusel spetsialistidega. Suurem osa ägedamatest leidudest jõuavad minu või nõuandvate kolleegide töölaualt läbi käia üsna kiiresti pärast nende leidmist," kirjeldas Bernotas tööprotsessi. See on alles algus.
"Materjali hulk on niivõrd üüratu ja isegi pisematest asjadest annab ilmutada terve rea teadusartikleid, aga ka terve leiupaiga kohta tervikuna on võimalik kirjutada mitu raamatut," märkis Russow. Kogu täielikult läbitöötamine võtaks mitu aastat isegi spetsiaalselt selleks moodustatud uurimisrühmal. Nii ennustas vanemteadur, et esimesed muistiseid kirjeldavad artiklid ilmuvad järgmise aasta alguses või keskpaigas.
Ent info levikuks on ka teisi viise. Välisteadlastega tuleb leidudele parema konteksti andmiseks ja nende tuvastamiseks võtta ikka ja jälle ühendust juba praegu. Mööda ei saa ka konverentsidest. "Näiteks nägi juunis toimunud konverentsil (Saksamaal asuvast) Westfaliast pärit kolleegile ühte sealt piirkonnast pärit palverännumärki. Tal läksid silmad suureks, sest neil on neid vaid üks, mis on kehvemas seisus," meenutas vanemteadur.
Väljakaevamised jätkuvad ehitusplatsil paari nädala pärast ja lõpetatakse sügise jooksul. Põnevamatest leidudest on plaanis korraldada avalik näitus. Seni saab nende pilte vaadata Väike-Patarei 1 asuvatel ehitusstendidel.