Galerii: Kalamaja kinnistu peitis arheoloogilist peavõitu ({{commentsTotal}})

{{1529410080000 | amCalendar}}
Foto: Jan Vutt/ERR

Kalamaja uute kortermajade ehitusel päevavalgele tulnud enam kui 10 000 esemest koosnev keskaegne leiukogum on ainulaadne nii Eestis kui ka Läänemereruumi põhjaosas, kinnitasid leide tutvustanud arheoloogid.

Enamik leidudest kuuluvad dateeringute järgi 15. sajandi lõpukümnenditesse. Kuigi tööd on umbes poole peal, on leitud praeguseks pea 15 000 eset. See muudab selle suurimaks keskaegsete leidude kogumiks terves Eestis. Väljakaevamisi juhtiva osaühingu Arheox arheoloog Rivo Bernotas märkis leide tutvustades, et ühtlasi suudeti leida ka keskaegse Kalamaja ühe äärtest. Seni puudusid selle olemasolust otsesed arheoloogilised tõendid.

Mündriku leiupaiga muudab eriliseks veel mitu asjaolu. Esiteks pärineb suurem osa leidudest väga kitsast ajavahemikust. "Meil on hea sissevaade ühte perioodi, et uurida, milline oli toonaste elanike olme. Teiseks on materjal hapnikuvaese pinnase tõttu hästi säilinud ja arheoloogilises kontekstis tavapärasest oluliselt mitmekesisem," selgitas Tallinna Ülikooli vanemteadur Erki Russow ERR Novaatorile. Lisaks luudele ja metallesemetele on toonud arheoloogid ja kaevajad päevavalgele ka rikkalikult nahast, tekstiilist või puidust esemeid.

Bernotas märkis, et suurem osa leitud materjalist on pigem linnalise iseloomuga. Eeslinnade elanikud suurt osa esemetest ise ei kasutanud. "Tallinna materiaalse kultuuri mõistes on see väga põnev objekt. Kõik see materjal, mida peaksime Vanalinna alalt leidma ja mida me ei leia, on siin," sõnas arheoloog.

Ühe tõlgenduse kohaselt tõsteti piirkonda Vanalinnast pärit materjaliga. Dateeringute alusel tehti seda 16. sajandi esimesel poolel.

Russow hinnangul on tegu ilmselt kunagise prügimäega. "Teame kirjalikest allikatest, et prügi tuli viia linnast välja. Kuna prügi pole ka Vanalinnast leitud, siis oleme sattunud järelikult miljonivaatega prügila otsa," järeldas vanemteadur. Bernotase sõnul on aga sellel hüpoteesil omad puudused. Lihtsa prügimäe jaoks vaheldub paas ja liiv esemeid sisaldavate kihiga liiga korrapäraselt.

"Kultuurkihi paksus keskmiselt on umbes 90 sentimeetrit, kuid see muutub kinnistu lõikes," märkis Bernotas. Jahu tänava poolses küljes on see pelgalt pool meetrit, teisel pool oluliselt paksem. "Leidude rohkust saab selgitada peamiselt kinnistu enda suurusega," lisas arheoloog.

Palju põnevaid leide
Konkreetsetest leidudest rääkides tõid arheoloogid esile, et muistisest leiti terve hulk usutalitluste ja religiooniga seotud esemeid. Näiteks on tulnud päevavalgele 25 palverändurimärki. Varem on leitud neid terve Eesti peale ligikaudu 20 80.

Samuti on kaevajatele silma jäänud ka hulk maalitud aknaklaaside tükke ja eriti tähelepanuväärsena elevandiluust maalitud kujukese, millel on kujutatud viimset kohtupäeva trooniv Kristus. Mujal Euroopas on elevandiluust valmistatud kujukesed kujutanud üksikute eranditega Maarjat lapsega.

Osaliselt saaks taoliste leidude rikkust selgitada Kalamaja piirkonnas asunud Jeruusalemma kabeli, Gertrudi kabeli või mõne kolmanda pühakoja lammutusrusudega. Kujukese tagaküljel on aga keskaegne omanikumärk. Seetõttu kuulus see pigem mõnele toonasele kaupmehele.

Lisaks tarbeesemetele nagu nugadele, lusikatele, jooginõudele ja erinevatel nahast jalatsitele on tulnud päevavalgele tulnud ka ehteid ja keraamikat. Samuti on leitud muu hulgas täringuid, malend, müütilise loomaga sõrmus ja hulk kaubaplomme.

Bernotasele endale on kõige hingelähedasem vitraažitükike, mille on kujutatud narri või keskaegset muusikut. "Ta kannab kõrvadega mütsi ja mängib sellise pilli, millel eesti keeles head vastet polegi. Klaas on murdunud täpselt sellest kohast, et on näha, kuidas tema taga tuleb veel keegi," meenutas arheoloog.

Maalingutega aknaklaasi katke keskaegse muusiku kujutisega, 15. sajand - 16. sajandi algus. Keskaegse aknaklaasi, eriti veel maalingutega klaasi päevavalgele tulek on harukordne Autor: YIT

Tööd jätkub aastateks
Russow nentis, et kuigi leidude nummerdamine, puhastamine ja konserveerimine kulgeb suuremate probleemideta, on see alles algus. "Kollektsioon on sedavõrd suur, et ühe inimese töövõimekusest jääb väheseks ja kõigi valdkondade katmiseks ei jätku pädevusi. Ideaalis tuleks panna kokku eraldi uurimisrühm, mis võtaks endale kogu materjali läbi töötamiseks aastaid," laiendas arheoloog.

Tegu pole Russow hinnangul erakordse leiuga mitte ainult Tallinnas ega Eestis, vaid vähemalt terves Läänemereruumi põhjaosas.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: