"Asulakoha suurus pole veel päris selge, sest väljakaevamisi on tehtud väikesel alal, kuid kui kergliiklustee selle enam-vähem pooleks lõikab, võib olla selle läbimõõt umbes 50 meetrit," sõnas eeluuringuid teinud Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli arheoloogia teadur. Samal paleogeograafilisel rannamoodustisel paiknevad juba teadaolevad Kudruküla ja Narva-Jõesuu kiviaja asulakohad. Piirkond oli varajase asustuse tekkeks soodne.

Tugevaks märgiks kunagisest nöörkeraamika asulakohast on ka huumuskihi koorimisel paljastunud tume lohk. "Sellised lohud on kivi- või pronksiajal olnud majapidamisjäätmete matmise kohaks. Näiteks võidi sinna prügi ja tuleasemete puhastamisel sütt. Seega päris kindlasti on tegemist inimeste elukohaga ja ilmselt on seal elatud eri aegadel," kinnitas Johanson.

Praeguseks on leitud nöörkeraamiliste ja tekstiilkeraamiliste savinõude tükke. Nöörijäljenditega nõud valmistati umbes 2500–3000 eKr. Tekstiilkeraamika võib olla samaaegne, kuid pigem hilisem ehk need valmistati umbes 1000–1500 eKr – pronksiajal.

Suurem osa leide ootab aga teaduri sõnul alles ehitustööde käigus kokku aetud mullahunnikus alles avastamist. Arheoloogiamälestiste peainspektori Ulla Kadaka kokkuvõttest selgub, et arheoloogilise pädevuseta töömeestelt ei saanud kiviaegsete asustusjälgede ära tundmist eeldada. Põhjalikemate uuringuteni tuleb Narva linnal leiukohtades ehitustööd peatada.