Homo sapiens saabus Euroopasse umbes 43 000 aastat tagasi, ja arheoloogiliste leidude põhjal on teada, et ta levis kiiresti üle Euroopa. Kuid kui palju inimesi siin ühtekokku oli, on seni jäänud lahtiseks.

Nüüd on Isabell Schmidt ja Andreas Zimmermann Kölni Ülikoolist selle pilguga analüüsinud umbes kolme-neljakümne tuhande aasta tagusest ajast pärit arheoloogiamaterjali Auringaci kultuuri levikualalt, mis ulatus Põhja-Hispaaniast Poolani.

Nad väidavad ajakirjas PLOS ONE, et inimesi elas sel alal tegelikult ainult 13 suhteliselt väikeses omaette piirkonnas, ja et vahepealsed alad olid peaaegu inimtühjad. Veel väidavad nad, et neis 13 väikeses piirkonnas elas ühtekokku umbes 35 küttide-korilaste rühma.

Uuema aja loodusrahvaste uuringutest on teada, et neil on võrreldavates oludes elavate ja enam-vähem sama tüüpi loomi küttivate rühmade suuruseks keskmiselt 42 inimest.

Schmidt ja Zimmermann võtsid eelduseks, et sama suur pidi siis olema ka kunagiste Euroopa inimrühmade suurus, korrutasid 35 42-ga, said 1470, ümardasid selle 1500-le ja kirjutavadki nüüd ajakirjas PLOS ONE, et Aurignaci kultuuri kandnud kütte ja korilasi oligi ühekorraga nii umbes poolteist tuhat. Pisut keerukamate arvutuste põhjal seavad nad alampiiriks siiski vaid 800 ja ülempiiriks 3300.

Nad tunnistavad isegi, et need arvud on tõesti väikesed. Kuid seejuures pidid Aurignaci inimesed oma hõredast asustusest hoolimata suutma omavahel üsna hästi ühendust hoida, vähemalt parematel aegadel, sest olemasolevad andmed annavad sellest tunnistust.