Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Vaikme kirjutab novembri-detsembri Horisondis 1947. aastal USA-s välja töötatud ning sealt vähem kui kümne aastaga NSVL-i jõudnud radiosüsinukumeetodist. Just selle dateerimismeetodi abil, mis tähistas oma70. aastapäeva, määrati kunagi ka Pärnumaal asuva kiviaegse Pulli asulakoha vanus.

Vaikmäe meenutab, et omal ajal Tartusse ja Tallinnasse rajatud radiosüsinikulaboratooriumide püsikliendid on kõikidel aastatel olnud loomulikult eesti arheoloogid.

Kuna luuleidude dateerimine algselt paleozooloogiaga seotud küsimuste lahendamiseks rajatud Tartu laboris tingis vajaduse ka muistsete asulakohtade vanuse määramiseks, viis see peatselt edasi Baltikumi inimasustuse tekke ja arengu kronoloogia uurimiseni. Selle valdkonna üks tähelepanuväärsemaid tulemusi on tänaseni Pärnu jõe paremal kaldal Sindi linna lähedal asuva Pulli asulakoha vanuse määramine.

Arheoloogilisi üksikleide olid Pärnu jõe alamjooksul 1920.–1930. aastatel avastanud juba saksa soost harrastusarheoloogid. Proovikaevamistega välja tulnud leide kirjeldas oma 1948. aastal Rootsis ilmunud monograafias eesti professionaalsete arheoloogide esimesse põlvkonda kuulunud Richard Indreko. Kindlat asulakohta ei õnnestunud tal tuvastada.

1967. aastal tõi Eesti geoloogiavalitsuse töörühma juht Kalju Kajak Tartu laboratooriumisse dateerimiseks kolm Pärnu jõe kaldalt Sindi asula lähedalt võetud proovi, mille analüüsiks ettevalmistamise käigus märkas Jaan-Mati Punning nendes sisalduvaid looma- ja kalaluutukikesi. Loomulikult tekkis mõte, et need võisid sinna sattuda inimtegevusega.

Proove näidati professor Kalju Paaverile, kelle arvamus seda oletust kinnitas. Nii saigi püstitada hüpoteesi, et jälile on saadud uuele, teadaolevaist tublisti vanemale muinasaegsele asulakohale.

Peatselt kinnitasid seda nii esimesed radiosüsinikudateeringud kui samal ja järgmistel aastatel kiviajauurija Lembit Jaanitsa proovikaevamistel kogutud leidude dateeringud. Need kõik langesid vahemikku 9300–9750 radiosüsinikuaastat (täna on Pulli kui Kunda kultuuri asula kasutusajana märgitud umbes 8900 aastat e.m.a). Nii avastatigi mitme eri valdkonna asjatundjate ühistööna uus ja ühtlasi Eesti vanim inimasula, mis on unikaalne kogu Põhja-Euroopas.