Etnoloog Keiu Telve alustas Soome pendeltöö uurimist juba oma magistritöös, millest ERR Novaator kirjutas 2015. aasta alguses. 

Toona oli majanduslangus viinud pendeltööga Soome hulga inimesi, kellele Eestis vaadati pigem skeptilise halvakspanuga, näiteks tekkis sildistamine mugavuspagulasteks. Selliseid inimesi oli hinnanguliselt 15 000. Keiu Telve lisab siia juurde, et pendeltöö hõlmab tihedalt ka peresuhteid, mistõttu tuleks pendeltööga seotute hulka arvata ka pereliikmed ning nii on Eestis pendeltöötajaid vahest neli korda rohkem. 

Keiu Telve keskendus oma doktoritöös just pendeltöötajate peresuhetele, kuivõrd selle kümnendi jooksul on välja kujunenud arvamus, et kindlasti lõhub taoline elukorraldus perekondi, toob kaasa lahutusi ja üksi jäävaid lapsi. Kahtlemata on neidki peresid, kellele pendeltöö on seda tähendanud, kuid on palju peresid, kes on sellise peresuhte suutnud panna toimima. 

"Inimeste lugusid kõrvalt vaadates ei saa öelda, et lahkuminekuid oleks rohkem," sedastab Telve oma antropoloogilistele ja etnograafilistele uuringutele tuginedes. Küll aga on pendeltöö muutnud pere igapäevaseid rütme ja toonud kaasa ka Soomele omaseid pereelu mustreid, kus mehed veedavad vaba aega tegusamalt ja aktiivsemalt just perega.

Pereelu rütmid on sellised, kus mees – sest rohkem käivad Soomes tööl just mehed – veedab näiteks tööl kümme päeva ning kodus puhates viis päeva, või nädal Soomes ja kolm päeva kodus. Soomes töötatakse sageli majanduslikel põhjustel, kuid just parem sissetulek võimaldab kulutada rohkem raha perega koos veedetud ajale. 

"Kui varem oli meestel tugev eelarvemure, kuidas leida 4–5 inimese puhkuseks raha ja kas pärast perega koos veedetud aega ka raha jagub, siis paremate majanduslike võimaluste tõttu väljendasid nad, et suudavad rohkem puhkust nautida, mitte mõelda sellest kulust."

Mees kui vabal ajal pere eest hoolitseja

Teine oluline aspekt, mis Soomes pendeltööl käivate meestega kaasa tuleb, on Soome pereelu mustrite omaks võtmine. Need pereelu mustrid väljenduvad töökultuuris, mis soosib perega ajaveetmist. Selle näiteks võib tuua asjaolu, et Soomes töötanud mehed võtavad parema meelega perele mõeldud puhkusi, näiteks isapuhkust ning planeerivad puhkuse aega just perekesksemalt. 

Keiu Telve sõnul avardab see arusaamu perekonnas olevatest rollidest ja toob neid ennekõike Eesti maapiirkondadesse, kus on proportsionaalselt rohkem pendeltöötajaid. 

Kuna pendeltöötajate perekondades on töö ja vaba aja rütmid tavapärasest erinevad, siis tähendab see, et nendes peredes on ka nädalavahetus pikem: 4–5 päeva. See omakorda muudab peres peamise hoolitseja rolli, kes tavaliselt isa Soomes töötamise ajal on naine. Vabadel päevadel langeb see koormus rohkem isadele ning emad kasutavad seda aega iseendale, näiteks käivad koolis ja omandavad kõrgharidust, kirjeldab Telve. 

"Perega koos veedetud aeg muutub hästi oluliseks ja grupisiseselt peetakse seda selliseks uhkusehetkeks, kus räägitakse, mida perega koos tehti ja kuidas aega veedeti."

Lähedasemad suhted perega

Pendeltöötajate lapsed peavad seda iseenesestmõistetavaks. "See on osa suureks saamise rituaalist, eriti noormeeste puhul, kes isade eeskujul sääste teenivad ja selle kaudu iseseisvamaks saavad," märgib Telve. Isaga koos Soomes tööl käimine on mitmel puhul tugevdanud isa ja poja suhet. 

Doktoritööst selgub, et vahemaad lähendavad inimesi nende suhtluses. Näiteks Skype'i teel aidatakse lastel kodutöid teha, helistatakse ja räägitakse igal õhtul või mängitakse telefonides koos mänge, samal ajal erinevates riikides olles. 

Ka Keiu Telve enda suhtlusmustrid oma lähedastega muutusid 4,5 aasta jooksul, mil ta neid uuringuid tegi. "Vanavanemate ning õdede-vendadega rääkisin rohkem kui praegu sünnikodust ja perekonnast kahe tunni kaugusel elades," nendib Telve. Välismaal olemine eraldab inimesed oma tavapärastest suhtlusvõrgustikest ja -viisidest. 

Suhtlusviisid asenduvad näiteks telefoni või Skype'iga rääkimisega, mis ühtlasi tähendab, et teise inimesega suhtlemiseks võetakse aega ja pühendumist. Välismaa kontekst toob lähedusvajaduse rohkem esile ja tänapäeva tehnoloogilised võimalused aitavad seda vajadust täita.

Sellest doktoritööst oleks palju õppida just neil, kelle elukorraldus nõuabki lühemat või pikemat aega välismaal olemist. Uuringu tulemustele tuginedes võib välja tuua soovitused, mis aitavad pendeltöötajatel terveid peresuhteid hoida. 

• Pere sees tasub selgelt läbi rääkida pendeltöö eesmärk, näiteks see, mis kasu pere sellest saab. Kui tegu on sissetuleku kasvuga, tasuks selgelt läbi rääkida ka see, kuidas seda juurde tulevat raha kõigi pereliikmete hüvanguks kasutatakse. Nii on kõigil kergem leppida lahusoleku ja raskemate perioodidega. 
• Kokku tuleks leppida ka pendeltöö kestvuses – on see ajutine või pikaajaline lahendus? Ajutise pendeltöö puhul on oluline mõelda läbi täpne ajaperiood. 
• Ajalises korralduses ja lähedastega suhtlemises on arukas läbi arutada omavahelise suhtluse kanalid, ajad ja viisid. Näiteks hommikul n-ö "tere hommikust!" lühisõnum, päeval vestlusrakendused kiirete emotsioonide ja mõtete jagamiseks ning õhtul Skype või telefon pikemateks vestlusteks. See läbirääkimine aitab kõigil pereliikmetel arvestada nii eemalolija lähedusvajaduse kui ka oma tegevuste korraldamisega. 
• Läbi tasuks arutada ka kõigi pereliikmete ootused vaba aja tegevustele. Emal võib olla soov pühendada isa kodus olemise aeg iseendale, samas kui isa võib soovida hoopis koos perega aega veeta. Kui kõik saavad oma ootused selgelt väljendatud, on lihtsam leida ka kompromissi kõigi ootuste ja vajaduste vahel. 
• Oluline on meeles pidada, et pendeltöö on üha sagedasem ega ole midagi ebatavalist, millega toime ei tulda. Pendeltööga seonduva läbiarutamine tugevdab lähisuhteid ning loob aluse hästi korraldatud pereeluks ka siis, kui üks või mitu pereliiget välismaal töötavad. 

Keiu Telve doktoritööd "Hargmaine perekond Eesti ja Soome vahel" juhendasid Tartu Ülikooli vanemteadur Aimar Ventsel ja professor Tiit Tammaru. Oponendid olid dr Mari Korpela Tampere Ülikoolist ja dr Maarja Kaaristo Manchesteri Metropoli Ülikoolist.