Objekt C/2019 Q4 (Borisov) jäi selle esmaavastajale Gennadi Borissovile silma 30. augustil. Toona asus see Päikesest ligikaudu 450 miljoni kilomeetri kaugusel. Sellest ajast saadik püüdsid keha peale Krimmis elava Ukraina optiku ka teised amatöörastronoomid ning NASA ja Euroopa Kosmoseagentuur.

Kui esialgu peeti C/2019 Q4 äärmiselt pika perioodiga komeediks, siis täiendavate vaatluste valguses osutus keha orbiit sedavõrd väljavenitatuks, et see on tõenäoliselt pärit väljaspoolt Päikesesüsteemi. Päikese ümber tiirlevate kehade orbiitide ekstsentrilisus jääb alla 1. C/2019 Q4 puhul küündib näitaja 3,4'ni.

Varem on täheldanud astronoomid vaid ühte taolist objekti. Komeet 'Oumuamua lendas planeedisüsteemist läbi 2017. aastal. Kui C/2019 Q4 on pärit tõesti väljaspoolt Päikesesüsteemi, leidub neid seniarvatust aga oluliselt rohkem. Praeguste hinnangute põhjal lendab igal ajahetkel Päikesest 300 miljoni kilomeetri kauguselt mööda vähemalt üks teisest planeedisüsteemist pärit keha.

C/2019 Q4 liikumiskiirus ulatub praegu hinnanguliselt 41 km/s ja kasvab periheeliks veel 3 km/s võrra. Enamike Päikese lähedal asuvate tähtede liikumiskiirus Maa suhtes on keskmiselt 20 km/s. See lisab kindlust, et komeet pole pärit mitte Päikesesüsteemi ümbritsevast Öpik-Oorti komeedipilvest, vaid oluliselt kaugemalt.

Taevakeha näilise hägususe tõttu oletavad astronoomid, et komeediks osutub ka C/2019 Q4. Seniste vaatluste põhjal ulatub selle tuuma läbimõõt paarist kilomeetrist kümnekonna kilomeetrini. Täpsema aimdusee saavad teadlased detsembri alguses, kui keha jõuab Päikesesüsteemi siseossa. Kõige lähemas punktis asub C/2019 Q4 Päikesest ligikaudu 300 miljoni kilomeetri kaugusel ehk kaks korda kaugemal kui Maa Päikesest.

Erinevalt 'Oumuamuast on sellel juba praegu vaevumärgatav saba. Päikesele lähenedes sublimeetrub selle pinnalt avakosmosesse üha rohkem gaasi ja tolmu. Nõnda saavad määrata teadlased sel korral selle täpse koostise.

Täpsemat ülevaadet seni tehtud vaatlustest leiab Rahvusvahelise Astronoomia Liidu kodulehelt.