Tähtede vahelt tulnud sabatäht osutus ebaharilikult tavaliseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Komeedist 2I/Borisov tehtud fotod.
Komeedist 2I/Borisov tehtud fotod. Autor/allikas: Gemini Observatory/NSF/Aura/EPA

Teisest planeedisüsteemist pärit komeedi 2I/Borisov koostis sarnaneb vähemalt esialgsete vaatluste põhjal Päikesüsteemi sabatähtedele, viitab värske analüüs.

"Esimene tähtede vahelt tulnud objekt 'Oumumua oli tõsiselt kummaline ja ajas astronoomid isegi kergelt ärevusse. Nüüd näeme midagi, mida lootsime näha. Vähemalt praegu ütleb Borisov meile, et mõned Linnutee planeedisüsteemid sarnanevad koostiselt meie omale või tekivad Päikesesüsteemiga samal viisil," sõnas analüüsi juhtivautor Piotr Guzik ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks on Krakowis asuva teadus- ja tehnoloogia ülikooli AGH astronoomi sõnul veel vara. Augusti lõpus leitud 2I/Borisov on teadaolevalt alles teine tähtedevahelisest ruumist Päikesesüsteemi jõudnud keha. Arvutuste kohaselt võib läbida Päikesesüsteemi igas ajaühikus veel tuhandeid sarnaseid objekte. Neist peaaegu kõik on nende Maalt märkamiseks liiga tuhmid.

Kuigi seekord silmas kahekilomeetrise läbimõõduga komeeti esimesena amatöörastronoom, saab pidada seda pigem heaks õnneks. "Meil vedas, sest Borisov oli võrreldes paari aasta eest leitud 'Oumumua-ga võrdlemisi ere. Kui need kaks sündmust kokku panna, tuleb midagi taolist ette parimal juhul iga mõnekümne aasta tagant," laiendas Guzik.

Tulevikus võivad väljavaated oluliselt paraneda. Järgmise põlvkonna teleskoobid võimaldavad seirata üha laiemat osa ilmaruumist.

Poola teadlaste tähelepanu püüdis 2I/Borisov selle ebahariliku orbiidi tõttu. Suuremate taevauuringute kogutavaid andmeid analüüsiv algoritm Interstellar Crusher saatis Guzikile ja nende kolleegidele märgukirja nädal pärast Borissovi avastust. "Kui Päikesesüsteemi kehad tiirlevad suletud orbiitidel, siis vastleitud komeedi trajektroor oli hüperboolne. See teeb Päikese ümber tiiru ja lennutab end taas kaugemale ilmaruumi," selgitas Guzik.

Leidmishetkel asus komeet Päikesest ligikaudu 450 miljoni kilomeetri kaugusel. Sedavõrd lähedal Päikesele hakkab sublimeeruma selle pinnalt avakosmosesse gaasi- ja tolmuosakesi. "Vaatluse põhjal on komeet Päikesüsteemi keskmisest küll mõnevõrra punakam, kuid enamalt jaolt roheline. Kui see meid järgmise paari kuu jooksul ei üllata, on see Päikesüsteemi komeetidest sisuliselt eristamatu," sõnas Guzik. Komeedi muudavad rohekaks tsüaniid ja kaheaatomiline disüsinik.

"Järgmise sammuna oleks huvitav välja selgitada, kust see tuli. Mõned astronoomid on leidnud küll juba võimaliku kandidaattähe, mis asub meist 13 valgusaasta kaugusel. Iga täiendav vaatluspäev võimaldab aga selle trajektoori täpsustada," sõnas Guzik. Nõnda võib juhtuda, et see ei jää selles osas viimaseks sõnaks. Liiatigi ei tea astronoomid, kui kaua komeet teel oli.

Päikesele kõige lähemale ehk kaks korda kaugemale kui Maa jõuab komeet 8. detsembril. Selleks ajaks muutub komeedi saba veelgi pikemaks, mis võimaldab täpsustada ka selle koostist. "Leidsime esimese võõra planeedisüsteemi paarikümne aasta eest. Praegu ulatub teadaolevate planeedisüsteemide arv tuhandeteni, kuid need pole meie jaoks endiselt ei midagi enamat kui väikesed täpid. Nüüd on meil killuke teist planeedisüsteemi siinsamas. See tekitab päris palju aukartust," sõnas astronoom.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Astronomy.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: