Fosforita ei saa olla ei DNAd ega meile tuntud kujul rakumembraane. Kuid mõnevõrra mõistatuseks on jäänud, kuidas oli vajalik fosfor elu tekke ajaks meie planeedile jõudnud.

Víctor Rivilla Itaalia Riiklikust Astrofüüsika Instituudist ja ta kolleegid analüüsisid ühe tähetekkepiirkonna ja ühe komeedi kohta kogutud andmeid ning teevad neist järelduse, et eluks vajaliku fosfori Maale jõudmisel oli tähtis osa fosfori ja hapniku lihtsal ühendil fosformonoksiidil.

Veomehe tähtkujus asuvat tähetekkepiirkonda AFGL 5142 on vaadeldud Tšiilis Atacama kõrbes asuva raadioteleskoopide süsteemiga ALMA, komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko keemilist koostist on uuritud Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesondi Rosetta spektromeetri ROSINAga.

Rivilla ja kolleegid kirjeldavad Briti Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas, kuidas tähetekkepiirkonnas tekib tähetekke kaasnähtusena ultraviolettkiirguse kaasabil fosformonoksiidi.

ROSINA vaatlustulemuste senisest läbinägelikuma analüüsi põhjal kirjutavad nad samas, et fosfor esineb ka Tšurjumov-Gerassimenko komeedis peaasjalikult just fosformonoksiidi koosseisus. Varem tehtud analüüsidest oli suudetud järeldada ainult fosfori kui elemendi olemasolu komeedil.

Arvatavasti sisaldas siis teiste tähtede tekkel moodustunud fosformonoksiidi ka Päikesesüsteemile aluse pannud gaasi- ja tolmupilv, kust see sattus ka nende jäiste kiviterakeste sisse, mis koondusid komeetideks.

Neil komeetidel, mis noorele Maale langesid, oli Päikese läheduse tõttu jää aurustunud ning fosfor sai algsele elule kättesaadavaks just sellisel keemiliselt aktiivsel kujul, nagu vaja oli.

Fosforit leidus ka juba enne Maal olnud mineraalides, kuid sealt ei saanud algsed elusolendid seda arvatavasti hästi kätte.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.