Eestis hakatakse arendama komeedipüüduri ühe põhiinstrumendi prototüüpi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Teadlased loodavad uurida esimest korda Päikesesüsteemi sattuvat komeeti, nagu oli seda Lovejoy.
Teadlased loodavad uurida esimest korda Päikesesüsteemi sattuvat komeeti, nagu oli seda Lovejoy. Autor/allikas: nasamarshall/ (CC BY-NC 2.0)

Eesti osalusega kosmosemissioon "Komeedipüüdur" on jõudnud faasi A, mille käigus hakatakse ehitama missiooni riistvara esimesi prototüüpe. Tartu observatooriumi teadlaste käe all valmib üks missiooni põhiinstrument – optiline periskoopkaamera komeetide pildistamiseks.

Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia vanemteaduri Mihkel Pajusalu sõnul võimaldab uurida komeedipüüdur esimest korda lähedalt Päikesesüsteemi äärealadelt siseossa sattunud komeeti või teisest planeedisüsteemist pärit keha.

"Suured missioonid püüavad tavaliselt sinna lähedal seisma jääda või jääda keha ümber tiirlema. "Komeedipüüdur" jaguneb seevastu mitmeks sondiks, mis lendavad sellest mööda veidi erinevatel trajektooridel. See võimaldab uurida objekte, millele oleks muidu võimatu ligi pääseda," selgitas vanemteadur.

Sond saadetakse orbiidile samaaegselt eksoplaneete otsiva missiooniga "Ariel" Teleskoobi 1,5 miljoni kilomeetri kaugusele saatev kanderakett on sedavõrd võimas, et lastiruumi tühjaks jätmine oleks raiskamine. Lagrange'i punkti jõudes jääb ootama komeedipüüdur sobivat sihtmärki. "F-klassi missioonid võtavad vähem aega ja on odavamad, mis muudab nad eriti heaks just väiksematele riikidele nagu Eesti," ütles Pajusalu.

Tartu Observatooriumi teadlaste ja inseneride ülesanne on ehitada missiooni üks põhiinstrumente: optiline periskoopkaamera ehk OPIC. Lühend viitab Eesti astronoomiakoolkonna ühele rajajale Ernst Öpikule. Periskoopkaamera sarnaneb olemuslikult tavalisele kaamera, millel on periskoobi näol ees peegel. See aitab kaitsta tundlikke instrumente komeedi tuuma ümbritseva tolmupilve eest.

"Komeedist möödudes hakkavad sondi tabama väikesed tolmukübemed, mille liikumiskiiruse tõttu on isegi paarikümne milligrammi raskuse tolmutera kantav energia võrreldav püssikuuli omaga. Klaaspeegel puruneks kokkupõrkel kildudeks või aurustuks, metalliga võib loota, et see kohe katki ei lähe," sõnas Paljusalu.

Missiooni A-faasis ehitakse kaamerat meenutav mudel. Sellega luuakse ühine alus, millel saaksid suhelda ja koostööd kõik missiooni instrumendid. "See on väga keeruline koordinatsiooni ülesanne, et näiteks pärast foto võtmist andmeid väga kiiresti liigutada. Samuti peavad olema kosmosesondil kõik mastid paigas ja seadmed õiges kohas," selgitas vanemteadur.

Loodavad prototüübid aitavad täpsustada süsteemi lõplikku kavandit ja saada ülevaate tegelikust oodatavast võimekusest. Nõnda leitakse võimalikud kitsaskohad enne aja või kallimate materjalide raiskamist.

Plaani järgi saadakse OPIC-u mudel valmis ja katsetatud 2022. aasta alguses. Seejärel pannakse kokku ka esimene kosmoselaev. Päris start on 2028 ja möödalend komeedist toimub plaani järgi 2030–2032. aastal.

Pajusalu nentis, et missioon on pikaajaline, kuid kulgeb siiski paljudest suurprojektidest kiiremini. "Suurematel missioonidel tehakse videod vanemate meeskonnaliikmetega ära varem, kui missioon alles käib, sest inimesed hakkavad vahepeal ära surema. See on reaalne probleem," tõdes vanemteadur.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: