Vaatlusprogrammi esimeses faasis jälgivad astronoomid kümne tunni vältel nelja raadiosagedust. Kuigi Breakthrough Listen töörühm pidas intelligentse elu olemasolule viitavate märkide leidmist vähetõenäoliseks, pidasid nad vaatluste tegemist siiski kohaseks.

Kahe aasta eest alanud projekti raames otsitakse elu olemasolule viitavaid raadiosignaale miljoni Maale kõige lähemal asuva tähe lähistelt. Projekti veab Londoni Kuningliku Selts ning rahastab Vene filantroop ja ettevõtja Juri Milner.

"Kui sellest kuulsin, oli mu esimene mõte, et tegu on reklaamitrikiga nende enda tööle ja tegevusele tähelepanu juhtimiseks. Ma ei arva, et nad leiavad midagi ebatavalist," nentis asteroidi esimesena silmanud Robert Weryk, Hawaii ülikooli astronoom ERR Novaatorile saadetud kommentaaris.

Algatuse üks juhtfiguure, Berkley SETI uurimiskeskuse direktor Andrew Siemion märkis aga, et teleskoobiaeg ei lähe raisku isegi juhul, kui vaatlustel ei täheldata midagi tehislikku. Asteroidi jälgitakse lainesagedustel, millel pole varem objekti uuritud. Nii võidakse selle käigus leida tõendeid näiteks veejää olemasolust või asteroidi ümbritsevast gaasipilvest.

'Oumuamua püüdis astronoomide tähelepanu esmakordselt oktoobri keskpaigas. Objekti kiirus ja trajektoor vihjas, et see pärineb väljaspoolt Päikesesüsteemi. Esialgu peeti 'Oumuamuat komeediks. Vähemalt eeldati seda planeedisüsteemide tekkimist kirjeldavate teooriate põhjal.

Mida kaugemal asuvad objektid süsteemi kesksest tähest, seda altimalt neid sealt suuremate planeetide gravitatsioonilist vastastikmõjude tõttu välja lennutatakse. Päikesesüsteemis on nendeks komeedid. Täiendavad vaatlused näitasid, et tegu on asteroidiga. Järgnenud nädalatel ei täheldatud selle taga komeedilikku auru- ja tolmupilve – koomat ehk saba.

Täpsemate mõõtmiste kohaselt ulatub 'Oumuamua pikkus 400 meetrini. Teises suunas on selle läbimõõt aga kümme korda väiksem. Päikesesüsteemi asteroidivööst sedavõrd väljavenitatud objekte ei leia. Tuntud protsessid soosivad pigem kerajate vormide moodustumist. Teisisõnu puudub teadlastel väga hea ettekujutus, kuidas sai 'Oumuamua oma praeguse kuju.

Selle kõrval on teada, et asteroid peab koosnema sitkest materjalist. 'Oumuamua pöörlemisperiood on keskmiselt seitse tundi, mistõttu lendaksid üksteisega nõrgemalt seotud kivitükkidest ja tolmust koosnevad kehad laiali. Objekt suutis trotsida ka selle lähikohtumist Päikesega, mil kasvas selle kiirus ajutiselt 87,7 km/s.

"Ma ei ütle, et ükski neist (omadustest) oleks suitsev tukk või ülipõnev, aga arvan, et see põhjendab SETI vaatenurgast selle põhjalikku uurimist," sõnas Milner väljaandele The Atlantic.

Weryk rõhutas, et seniste vaatluste põhjal on selgelt tegu loodusliku objektiga. "Vastupidise uskumiseks pole mingit põhjust. Taoliste objekti olemasolu ennustati juba kümneid aastaid enne seda, kui me Pan-STARSS-iga 'Oumuamua leidsime. See liigub täpselt nii, nagu väljavenitatud asteroidid peaksid liikuma ja teeb seda kindlal fikseeritud hüperboolsel orbiidil," laiendas astronoom.

Esimestel vaatlusöödel paistis see täiesti tavalise Maa-lähedase asteroidina, lisas Weryk. Mõned astronoomid on juba jõudnud välja pakkuda ka igavamaid hüpoteese, kuidas selle kuju ikkagi selgitada.

Nädala alguses asus 'Oumuamua Maast ligikaudu kahe astronoomilise ühiku kaugusel, kaks korda kaugemal, kui tiirleb Maa Päikesest. 2022. aastaks möödub asteroid Päikesesüsteemi välisplaneedi Neptuuni orbiidist.