Maailma kiireimate kõnelejate seas on näiteks jaapanlased, kes toovad kuuldavale keskmiselt kaheksa silpi sekundis. Aeglaseimate seas aga näiteks vietnamalased, kelle huulilt kostab sekundis keskmiselt viis silpi.

Nüüd on teadlased avastanud, et sõltumata sellest, kui kiiresti on kombeks mõnda keelt rääkida, antakse kõigis maailma keeltes või tegelikult neis keeltes, mida nad uurisid, ühes ajaühikus enam-vähem ühe palju infot.

François Pellegrino Prantsusmaalt Lyon'i Ülikoolist ja ta kolleegid arvutasid välja 17 maailma keele infotiheduse. See tähendab, mitu bitti infot mingis keeles välja öeldud silp kannab.

Tuli välja, et jaapani keeles, kus on üldse ainult 643 erisugust silpi, on infotihedus umbes viis bitti silbi kohta. Inglise keeles on võimalikke silpe aga 7000, mistõttu on vähemate silpidega on võimalk rohkem öelda. Infotihedus tuleb juba seitse bitti silbi kohta. Vietnami keel oma kuue tooniga, mis võivad omakorda silpi tähendusi anda, on saavutanud infotiheduse lausa kaheksa bitti silbi kohta.

Siis lasid Pellegrino ja kolleegid uuritavate keelte emakeelena valdajatel ette lugeda ühtesid ja samu tekste, mis olid tõlgitud nende emakeelde. Nagu arvata võis, lugesid ühed kiiremini, teised aeglasemalt. Kuid kui teadlased korrutasid lugemiskiiruse iga keele puhul selle kohta eelnevalt arvatud infotihedusega, avastasidki nad, et sõltumata kõne kiirusest kippus infoedastus kiirus olema igas keeles ligikaudu ühesugune – umbes 39 bitti sekundis.

Pellegrino ja kaasautorid oletavad ajakirjas Science Advances, et põhjus võib olla bioloogiline – inimeste aju võimekus infot ajaühikus toota või vastu võtta.

Eesti keelt uuritavate seas ei olnud, kuid uurali keelkonda esindasid siiski soome ja ungari keel, mis allusid tuvastatud seaduspärasusele üsna täpselt.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.