Uus hinnang on märkimisväärselt erinev 2013. aastal ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkomisjoni (IPCC) aruandest, mille järgi tõuseb maailmamere tase aastaks 2100 52 kuni 98 sentimeetrit. Juba toona pidasid paljud teadlased seda hinnangut liiga konservatiivseks.

USA teaduste akadeemia (NAS) teadlaste hinnang põhineb Gröönimaal ja Antarktikal tehtud uuringutel. Aruande järgi tõuseb maailmamere tase sajandi lõpuks kahe meetri võrra, kui kohe ei asuta tegelema kliima soojenemise põhjustega, vahendab Soome ringhääling Yle.

Uue modelleerimise järgi tõuseb 21. sajandi lõpuks veetase meredes 51 kuni 178 sentimeetrit, seda juhul kui globaalne keskmine temperatuur tõuseb viie kraadi võrra. Kui sellele lisada sulavad liustikud, võib merede tase tõusta aastaks 2100 62 kuni 238 sentimeetrit.

Kui temperatuur tõuseb kaks kraadi, nagu on kirjas Pariisi kliimakokkuleppes, siis sulaksid Gröönimaa liustikud. Kui aga temperatuur peaks tõusma rohkem, hakkavad sulama ka Antarktika liustikud.

NAS-i uuringu autorite sõnul tähendaks nende ennustatud maailmamere taseme tõus, et maismaast jääks vee alla 1,8 miljonit ruutkilomeetrit, vahendab BBC.

Osa vee alla jäävatest territooriumitest on olulised põllumaad, nagu näiteks Niiluse delta. Samuti muutuks elamiskõlbmatuks Bangladesh (elanike arv 2016. aasta seisuga 163 miljonit), samuti satuks ohtu sellised suurlinnad nagu London, New York ja Shanghai.

Uurimisrühma kuulunud professor Jonathan Bamber tõi võrdluseks, et kui Süüria pagulaskriisi ajal tuli Europasse umbes miljon pagulast, siis maailmamere kahemeetrise tõusu järel oleks pagulasi umbes 200 miljonit.

NAS-i teadlaste aruandega saab tutvuda SIIN (aruanne on inglise keeles)