Ajuteadlane Jaan Aru teadustöö on kulgenud kahes etapis. Oma teaduskarjääri algul ja doktorantuuris Saksamaal uuris ta peamiselt seda, millised ajumehhanismid on teadvuse aluseks.

Noore teadlase preemia laureaat Jaan Aru. 

Jaan Aru teadustöö on olulisel määral mõjutanud viimastel aastatel teadvuseuuringute valdkonnas läbi viidud katseid. Viimasel viiel aastal on ta uurinud, millised üldised arvutuslikud põhimõtted on aju töö aluseks ja kuidas need algoritmid erinevad tänapäeva tehisintellekti omadest.

"See aitab meil paremini mõista, miks me oleme sellised, nagu me oleme – miks lapsed jonnivad, miks targad inimesed teevad rumalaid otsuseid. Aju algoritmide uurimine aitab ka teada saada, kuidas teha masinaid, mis saavad maailmast ja inimestest aru sama hästi kui jonniv kolmeaastane," selgitas Jaan Aru. Oma teadustöö kõrvalt on ta ka väsimatu teaduse populariseerija ja pidanud pea sada ettekannet Eestimaa eri paigus.

TalTechi professor Juri Belikov on professori kohta noor, ning preemiale sobib ta kandideerima, kuna preemiale kandideerimise vanus on kuni 35 eluaastat.

Belikov on koos kolleegidega arendanud välja universaalse matemaatilise metoodika, mis lihtsustab keeruliste juhtimissüsteemidega seotud probleemide uurimist.

"Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning juhtimissüsteemid on tänapäeval tihedalt läbi põimunud. Juhtimissüsteeme võib leida kõikjal meie ümber ning nad mõjutavad meie elu igapäevaselt. Nende mõju tänapäeva tehnoloogiale on sügav, kuid ebapiisavalt mõistetud," selgitas Juri Belikov.

Noore IT-teadlase preemia pälvis Juri Belikov. Autor: TalTech

Viimasel ajal on ta analüüsinud energeetika valdkonda ja seda just seetõttu, et elektrivõrgud on põhimõtteliselt juhtimissüsteemid.

"Kuna suurte elektrijaamade kõrvale on aina kiirenevas tempos tekkimas väikeseid taastuvenergiaallikaid, siis aitab meie metoodika leida vastuseid, milline on taastuvenergia allikate mõju tänapäeva elektrivõrkude taristule tulevikus. Me uurimegi seda, kas tänapäevane võrk on selleks väljakutseks valmis ja millised sammud on vaja teha, et tuleviku võrkude arhitektuur oleks piisavalt paindlik ja efektiivne," selgitas Belikov.

Mis on noore teadlase preemia?

Vabariigi presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia, 5000 eurot, on mõeldud kuni 35-aastasele noorele (taotlemise hetkel), kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kandideerija peab olema omandanud doktorikraadi.

Preemia saaja püüab saavutada Eesti kõrgkoolidega kokkuleppe, et aasta jooksul pidada vähemalt kaks tasuta akadeemilist loengut oma uurimistööst. Võimalusel eelistatakse loengut Eesti kõrgkooli Narva, Pärnu, Haapsalu või muus kolledžis väljaspool Tallinna ja Tartut.

Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu, kes võib soovi ja vajaduse korral paluda teadlaste ja õppejõudude nõu.

Noore teadlase preemiat annab välja kultuurirahastu, seda rahastab alates 2010. aastast Väino Kaldoja. Preemiat suurus on 5000 eurot ja seda antakse välja kord aastas.

Noore teadlase preemia asutas aastal 2000 kultuurirahastu nõukogu liige Toomas Luman, kes ka preemiat aastatel 2000-2009 rahastas.

Senised laureaadid:

2000 - molekulaarbioloog Priit Kogerman 

2001 - farmakoloog Allen Kaasik; Kultuurirahastu preemia - geograaf Hill Kulu

2002 - arvutiteadlane Ahto Buldas 

2003 - keemik Ivo Leito

2004 - arvutiteadlane Jaan Raik 

2005 - neurobioloog Sulev Kõks 

2006 - hematoloog-onkoloog Alar Aints 

2007 - keemik Ivari Kaljurand 

2008 - sotsioloog-meediateadlane Veronika Kalmus 

2009 - füüsik Mait Müntel

2010 - filosoof Bruno Mölder 

2011 - arvutiteadlane Peeter Laud

2012 - meditsiinilise biokeemia vanemteadur ja veresoontekirurg Jaak Kals

2013 - astrofüüsik Elmo Tempel

2014 - geeniteadlane Lili Milani

2015 - botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo

meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak

2016 - geeniteadlane Tõnu Esko; füüsik Heli Lukner

2017 - andmeteadlane Leopold Parts