Minutiloeng: õpetaja heaoluks on vaja teda kaitsta (küber)kiusamise eest
Õpetaja heaolu koolis määrab selle, kui hästi ta oma tööd teeb või kas ta üldse selles ametis jätkab. Õpetaja heaolu tõstmine ja selleks tarvilike sammude astumine on üks teema, millega Tallinna Ülikooli teadlased koos õpetajate ja õpilastega tegeleb, selgitab TLÜ dotsent Katrin Aava.
Nii eelmise kui ka uue valmiva haridusstrateegia peamisi teemasid on õpetaja heaolu. Samas pole me selle ülesande täitmisel olnud kuigi edukad.
Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS kohaselt on Eesti hariduse probleemina sõnastatud õpetajate vähese enesetõhususe, professionaalse koostöö kõrval just austuse, tunnustuse puudus.
Õpetajal on suur risk sattuda suhtlusvägivalla ohvriks ning kogeda kiusamist ja see trend näitab nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tõusutendentsi. Uuringute põhjal kogeb õpilastepoolset kiusamist 35,3% ning täiskasvanutepoolset kiusamist neljandik õpetajatest.
Veebikonstaabel Maarja Punak rõhutab, et õpetajate küberkiusamine, on tõusmas aina tõsisemaks teemaks.
Mis on lahendused?
- Peamine on see, et rünnaku alla sattunud õpetajale ei öeldaks, et ta ei saa oma tööga hakkama, vaid pakutakse kiiret ja turvalist tuge.
- Koostöös on vaja luua lahendused õpetaja võimestamiseks: koolisisesed ja -välised toetussüsteemid ning toeringid nii kriisiolukorra kui ka igapäevase tööpingega toimetulekuks.
- Oluline on koostöö ka kogukonna tasandil ning erinevate institutsioonidega, kus on läbi mõeldud ennetus- ja sekkumistegevus.
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM) töötab praegu koos teadlaste, õpetajate ja gümnasitidega välja uusi meediapädevuse programme õpetajatele, kooliõpilastele ja lasteaedadele. Väikselt alustada saame igaüks ise, järgides Euroopa meediapädevuse nädala juhtlauset ''Enne mõtle, siis jaga".
Toimetaja: Marju Himma
