100 sekundi video: Kuidas määratleda küberkiusamist? ({{commentsTotal}})

Mida kujutab endast internetis toimuv küberkiusamine ja kuidas määratleb seda nii meie kui ka teiste riikide noorsugu? Mis saab siis, kui kiusaja jääb anonüümseks, ent ohvri nimi ja nägu levivad avalikkuses kulutulena? Nende küsimuste üle arutleb hiljutise küberkiusamise fenomeni tajumise uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia dotsent ja kutseõpetaja programmijuht Piret Luik. 

Mitmed meie igapäevategevused on kolinud internetti. Kahjuks on seda keskkonda hakatud üha enam kasutama ka kiusamise eesmärgil. Küberkiusamine on kiusamine, mis toimub elektrooniliste suhtlusvahendite kaudu.
Mitmed uurijad on selle defineerimisel osaliselt või täielikult lähtunud kolmest tavakiusamise kriteeriumist: korduvus, tahtlikkus ning tasakaalutus võimusuhetes. Neist viimane tähendab, et ohvril on raske end kiusamise ja kiusajate eest kaitsta.

Lisaks on küberkiusamise tunnuseks märksa suurem anonüümsus ja avalikkus. Just need teevad küberkiusamise kiusajale lihtsaks, kuid ohvrile raskesti talutavaks. Ent kes teaksid küberkiusamisest rohkem kui lapsed ja noored, kes end digimaailmas üha kodusemalt tunnevad.

Kuue Euroopa riigi, sealhulgas Eesti teadlased uurisid, mille alusel 11-17-aastased noored ise otsustavad, millistel juhtudel on tegemist küberkiusamisega. Selgus, et Eesti noorte puhul oli määravateks kriteeriumideks tasakaalutus võimusuhetes ja anonüümsus.

Kõikidest stsenaariumidest, kus kriteeriumitena olid esindatud nii tasakaalutus võimusuhetes kui ka anonüümsus hindasid vastajad lausa 89 protsendil juhtudest, et tegemist on küberkiusamisega. Seejuures võib väita, et nii poisid kui tüdrukud, nii nooremad kui vanemad õpilased tajuvad seda fenomeni sarnastel alustel. Erinevalt teistest riikidest ei pidanud Eesti noored tahtlikkust kombinatsioonis koos teiste kriteeriumidega küberkiusamise defineerimisel nii oluliseks.

Haigetsaajal pole ju vahet, kas talle taheti teadlikult haiget teha või juhtus see teadmatusest, kuidas internetis suhelda. Isegi kui sõnum saadeti teele mõtlematult, saab ohver haiget ikka ühtviisi, sest isegi ühekordne mõtlematu kiri või pilt või video võib hakata internetis levima ning tuua seeläbi korduvat kahju ohvrile.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: