Smugeldaja savitahvlid täiendavad Gilgameši eepose ridu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Osama S.M. Amin/Sulaimani muuseum

Iraagis Kurdistanis asuva Sulaimani muuseumi arheoloogid leidsid smugeldaja käest ostetud ligikaudu 2600 aasta vanuste savitahvlite uurimisel, et osa kiilkirjas kirjutatud ridadest pärinevad maailma vanimast eeposest Gilgameš.

Süürias ja Iraagi lääne- ning kirdeosas valitseva kaosega on kaasnenud kümnete ja sadade pühapaikade, templite, paleede ja teise kultuuriväärtuslike muististe rüüstamine ja hävitamine, mille ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Osa muinasesemetest leiavad salakaubitsejate kätte. Nende riigist välja viimise vältimiseks on mõned Iraagi ja Kurdistani muuseumid asunud esemeid ise üles ostma, lubades seejuures smugeldajaid võimude kätte anda ja ebamugavaid küsimusi küsida.

Skeemi läbi 2011. aastal ostetud 80-90 savitahvli jäänuseid üksikasjalikumalt uurides ja mudast puhastades leidsid Sulaimani muuseumi arheoloogid, et neile kirjutatud read pärinevad tõenäoliselt Gilgamešist. Teadaolevalt maailma vanim eepos kirjeldab Uruki valitseja Gilgameši ja tema sõbra pooljumaliku metsmehe Enkindu teekonda pühale mäele, et alistada pühade seedrite valvur Huwawa. Mõned tahvlitest osutusid hilisema ekspertiisi käigus võltsinguteks.

Võrguajakirja Ancient History et cetera teatel võttis kirjade tõlkimine teadlastel kokku viis päeva. Töörühm leidis selle käigus muu hulgas, et viienda tahvli tekst on seniarvatust 20 rea võrra pikem. Samuti seavad uued tahvlid teise valgusesse pühal mäel toimunud vastasseisu. Huwawast maalitud pilt vastab enam mitte niivõrd metsikule koletisele kui võõramaisele valitsejale. Teises lõigus märgib aga Enkindu tõlkijate teatel koos Gilgamešiga seedreid Babülooniasse viimiseks maha lõigates, et metsa tühermaaks muutmine on halb tegu ja ärritab jumalaid.

Gilgameši lugu anti Vana-Mesopotaamias edasi sadu aastaid, kuid jäi tsivilisatsiooni hääbudes unustusse. Eepose taasavastas alles briti filoloog George Smith 19. sajandi lõpul.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: