Kas toidulisandid parandavad sooritust? TÜ doktoritöö annab vastuse ({{commentsTotal}})

Eesti MMA ja BJJ laager 2017. aastal
Eesti MMA ja BJJ laager 2017. aastal Autor/allikas: Mardo Männimägi

Mitmed sportlased tarbivad toidulisandeid, sest usuvad, et see muudab nende treeningud tõhusamaks ja parandab võistlustulemusi. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös testiti kolme toidulisandi tõhusust.

"Toidulisanditest on saanud spordi lahutamatu osa, kuid teaduslikud andmed selle kohta, kuidas nad inimese organismile mõjuvad, sageli puuduvad või on need napid ja vastuolulised," rääkis sportliku vabavõitluse (MMA) ja brasiilia jiu-jitsuga (BJJ) tegelev Martin Aedma.

"Puudulike teadmiste tõttu on toidulisandite tõenduspõhiste kasutusjuhendite väljatöötamine sageli raskendatud või isegi võimatu. Kontroll nende tootmise ja turustamise üle on väga nõrk," lisas ta.

Uurimaks, kuidas toidulisandid sportlase sooritust mõjutavad, otsustas maadlustaustaga noorteadlane korraldada Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis teaduslikud katsed.

Tema äsja kaitstud doktoritöö selgitab kolme toidulisandina kasutatava aine – kofeiini, naatriumtsitraadi ja kreatiini – mõju treenitud maadlejate kehalisele töövõimele võistluspäevale sarnastes tingimustes.


Kofeiin – kesknärvisüsteemi stimuleeriv ühend. Kofeiinitarbimise üheks peamiseks ja ka hästi tajutavaks efektiks on ärkveloleku ja parema mõttetöö stimuleerimine väsimuse tingimustes. Kofeiini leidub eelkõige kohvi-, kakao-, guarana- ja teetaimedes. Toidulisandina leiab see enim kasutust vastupidavusaladel.

Naatriumtsitraat – happesuse regulaator (sidrunhappe sool ehk E331). Toidulisandina tarvitamisel vähendab rakusisest happelisust ja seeläbi võimaldab sportlasel enne väsimuse teket kauem kõrge intensiivsusega töötada. See toidulisand ei ole spordis väga levinud, kuid   kõige tõenäolisemalt avaldub selle positiivne toime aladel, mille kestvus on 20–60 sekundit. Sellisteks spordialadeks on näiteks 400 meetri jooks, 50 meetri ujumisdistantsid.

Kreatiin – lämmastikku sisaldav orgaaniline hape, mida looduslikult esineb selgroogsete organismis.Kreatiini abil varustatakse rakke (peamiselt lihasrakke) ühenditega, mis toodavad kõrge intensiivsusega kehalisel tööl energiat. Kreatiin on maailmas üks levinumaid  toidulisandeid. Seda tarbitavad laialdaselt nii tippsportlased kui ka harrastajad, peamiselt need, kes tegelevad jõutreeninguga.


Martin Aedma doktoritöö on esimene uuring, mis nende kolme aine kasutamise tõhusust kahevõitlejate puhul võistluspäevale sarnastes tingimustes uurib.

Selleks tuli katsealustel sportlasel pingutada korduvalt ja maksimaalselt ning pingutuste vahele jäid võrdlemisi lühikesed taastumisperioodid.

"Pärast ühe, teise või kolmanda aine manustamist sooritasid sportlased vaheldumisi puhkusega neli töövõime testi. Iga selline test imiteeris kestuse ja pingutuse iseloomu poolest maadlusmatši, neli sooritust tervikuna aga võistluspäeva," kirjeldas Aedma teaduslikku eksperimenti.

Katsealusteks valis ta Tartu maadlusklubide sportlased, kelle iganädalane treeningmaht ületas kuus tundi ja kes olid vähemalt Eesti meistrivõistlustel poodiumikohti saavutanud.

Katse käigus mõõdeti sportlaste ülakeha lihaste anaeroobset võimsust. "See on maadluses edu saavutamise seisukohast väga tähtis aspekt," lisas Aedma.

Lisaks kontrollis uurija, kuidas mõjutavad kofeiin, naatriumtsitraat ja kreatiin selliseid näitajaid nagu südame löögisagedus ning pingutuse tajutud raskusaste.

Martin Aedma uuringu tulemused kinnitavad, et ükski kolmest toidulisandist ei parandanud katsealuste sooritusvõimet.

Näiteks simuleeritud võistluspäeval langes kõigi sportlaste ülakeha lihaste arendatav keskmine võimsus ning see langus oli kofeiini ja platseebo manustamise korral ühesugune. Seevastu ülakeha lihaste tippvõimsus langes ainult kofeiini manustamise puhul ja platseebo puhul mitte.

"Seega osutus kofeiini mõju osaliselt lausa negatiivseks," tõdes noorteadlane. Ta täpsustas: "Kofeiini negatiivne mõju võrreldes platseeboga avaldus lihaste tippvõimsuse langusena kolmandas ja neljanda töövõime testis. Tõsiasjale, et kofeiin pärsib taastumist, viitasid kõrgenenud laktaadi (piimhappe sool – toim.) tase veres ja kõrgem südame löögisagedus puhkepauside lõpus."

Doktoritöö tulemused näitavad, et samades tingimustes, simuleeritud võistluspäevale eelnev 17 tunnine naatriumtsitraadi või 5 päevane kreatiini manustamine ülakeha anaeroobsele töövõimele mõju ei avaldanud.

Naatriumtsitraat mõjutas katsealuste organismi järgnevalt:

  • suurendas vere puhversüsteemide mahutavust – see aeglustab lihastes happesuse teket;
  • tõkestas vereplasma mahu langust ehk vähendas vedeliku kadu organismist;
  • uuritavad tajusid "võistluspäeva" pingutuse raskusastet kergemana kui platseebo puhul.

Südame löögisagedusele naatriumtsitraadi manustamine mõju ei avaldanud.

Lisaks sellele viitavad uuringu tulemused, et eelnev kreatiini manustamine ei mõjuta simuleeritud võistluspäeva tingimustes vere laktaadi kontsentratsiooni ega neljal "maadlusmatšil" subjektiivselt tajutud pingutuse raskusastet.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: