Alustuseks olgu öeldud, et kõige tõhusam ja ka odavam on ikkagi teha trenni, toituda mitmekülgselt ning hoida treening ja toitumine tasakaalus.

Kehalist koormust toetavate toidulisandite pooldajate üks peamisi väiteid on, et need on ergogeensed ehk suurendavad jõudu ja vastupidavust ning tõhustavad kehalist koormust.

USA riiklik tervise instituut (NIH) koostas ülevaate 20 koostisainest, mis sisalduvad fitnessi toidulisandites. Nende hulgast leiab näiteks antioksüdandid, peedi, kirsi, hargnenud ahelaga aminohapped (BCAA), kofeiin, kreatiinid ja valgud.  

Näiteks kreatiin võib toetada raske kehalise pingutuse korral jõutreeningus või sprindil, kuid neist pole kasu kestvusaladel, nagu pikamaajooks või ujumine.

Samas C ja E vitamiinidel puudub igasugune mõju treeningu tõhususele või vastupidavusele, kuid neid on jällegi väikeses koguses vaja kogu tervise seisukohalt.

Omaette keeruline teema on hoopis dieedipreparaatidega, millele ainuüksi ameeriklased kulutavad aastas üle kahe miljardi dollari (1,62 mld eurot). Mida aga paljud dieedipreparaatide tarvitajad ei tea, on see, et paljud nende preparaatide tootjad ei katseta oma tooteid üldse inimeste peal. Seega ei ole enamiku dieedipreparaatide puhul teada nende toime, kuid veel enam - puudub ka tõestus, et need on inimesele ohutud.

NIH tõi oma infolehel välja 24 koostisainet, mida dieedipreparaatidest leiab. Nende hulgas on näiteks Aafrika mango (Irvingia gabonensis), beetaglükaan, kroom, gartsiinia (Garcinia cambogia), hoodia-kaktus ja vaarika ketoon.

Nende puhul on teada, et kroom võib aidata kaotada vaid veidikene kehakaalu ja -rasva. Samas näiteks vaarika ketooni pole seni kuigipalju uuritud ning selle puhul pole teada, kas see toimib või kas see on üldse ohutu.

Rohelise teega on nii, et see on kehale ohutu, kuid rohelise tee ekstrakti võtmine kapslitena on mõnel inimesel lõppenud maksakahjustusega.

Paljud meil apteekides, aga ka toidupoodides vabalt kättesaadavad toidulisandid sisaldavad neidsamu eelmainitud koostisaineid. Enne, kui otsustate neid osta, järgige neid soovitusi:

1) mõlege, kas te tegelikult ka vajate abiaineid või tasub alustada söömise ja treeningu tasakaalustamisest;

2) kui leiate, et toidulisandit ikka tõesti vajate, uurige oma treenerilt ja perearstilt, mida te täpsemalt vajaksite;

3) toidulisandi valimisel lugege läbi need eelviidatud NIH faktilehed erinevate koostisainete toime ja teadusliku tõestuse olemasolu kohta;

4) kasutage toidulisandeid mõõdutundlikult ja vaid siis, kui neid tõesti väga vajate.