Soojenevat Arktikat vallutavad kõrgemakasvulised taimeliigid ({{commentsTotal}})

Tulevikus võib kasvada tänastel tundraaladesl hoopis kõrgem taimestik.
Tulevikus võib kasvada tänastel tundraaladesl hoopis kõrgem taimestik. Autor/allikas: Education Specialist/WIkimedia Commons/CC BY 2.0

Arktika tundra on olnud eeskätt madalakasvulise rohu ja kääbuspõõsastiku kasvukohaks. Kliima soojenemise tõttu on hakanud seda aga nüüd üle võtma kõrgemakasvulised taimeliigid, selgub rahvusvahelise töörühma analüüsist, millesse panustas ja Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia professor Ülo Niinemets.

Teadlased leidsid ajakirjas Nature ilmunud töös, et viimase kolmekümne aasta jooksul on kasvanud kõrgemaks kogu tundra taimestik. Järeldus põhineb ligi 120st kasvukohast pärinevast andmetel. Neist enamus asus arktilises regioonis Alaskal, Kanadas, Islandil, Skandinaavias ja Siberis.

Taimede kõrgemaks kasvamise peamiseks põhjusena nägid teadlased Arktika kliima soojenemist. Viimase kolmekümne aasta jooksul on õhu temperatuurid Arktikas tõusnud suvel ca 1˚C ja talvel 1,5˚C. Näitajate põhjal Arktika üks planeedi kiiremini soojenevaid piirkondi. Soojemas kliimas ei kasva kõrgemaks mitte ainult üksikud taimed, vaid kogu taimekooslus on muutunud kõrgemakasvuliseks.

"Tundras on kliima muutumine eriti aktuaalne – liustikud sulavad peaaegu silmnähtavalt ning taimekoosluste muutus algab kohe. Juba varasematest mudelitest oli teada, et globaalsetel kliimamuutustel on just külmemates paikades taimestikule suurem mõju. Tundra nihkub järjest põhja poole ja boreaalne vöönd tungib lõunast peale," märkis Niinemets.

Arktilise piirkonda on uuritud kliimamuutuste kontekstis juba pikemat aega. Tundra aluseks olev igikelts sisaldab ühe kolmandiku kuni pool maailma pinnase süsinikust ning igikeltsa sulades võivad vabaneda kasvuhoonegaasid.

Viimase kolme kümnendi jooksul järjekindlat muutuste suunda ei näidanud vastupidiselt taimede kõrgusele kuus mõõdetud tunnust, sealhulgas lehtede suurus ja nende lämmastiku sisaldus. Neid mõjutasid lisaks temperatuurile tugevalt ka niiskuse hulk pinnases.

Teadlased järeldavad, et kogu taimekoosluse vastus kliima soojenemisele sõltub sellest, kas tundra muutub aja jooksul niiskemaks või kuivemaks. Dr. Rüger Leipzigi ülikoolist, artikli kaasautor, ütles: "Selleks, et ennustada, kuidas tundra taimekooslused tulevikus käituvad on vajalik arvesse võtta nii temperatuuri muutusi kui ka vee olemasolu tundras. Kui sademed või veeringlus muutuvad, või lume sulamise aeg nihkub, võib see viia tõsiste tagajärgedeni tundra taimestikus."

"Kui kiiresti muutused tundras toimuvad, seda mudelid ennustada ei suuda, seepärast ongi vaja päris andmete põhjal tehtud uuringuid, et mudelitele parameetreid lisada ja need paremini tööle panna," täiendas Niinemets.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: