Maaülikooli uuring: kahjurid panevad tammelehed unikaalselt lõhnama ({{commentsTotal}})

Foto: Plant Cell and Environment,

Hariliku tamme (Quercus robur) lehtedel parasiteerib nii Eestis kui ka mujal Põhja-Euroopas hulk erinevaid pahkvaablasi (Hymenoptera, Symphyta). Pahkvaablaste munemine lehekoesse põhjustab lehepinnal omapäraste kasvajate – pahkade – teket.

Erinevad pahkvaablase liigid tekitavad mitmesuguseid, liigile iseloomuliku kuju ja ehitusega kasvajaid, mis on suuruselt äärmiselt varieeruvad ning võivad moodustada suure osa lehe massist. Siiski, vaatamata nende põnevale väljanägemisele ja suurele esinemissagedusele, oli erinevate pahkvaablaste kahjustuste füsioloogiline mõju väheuuritud.

Kaaneloona avaldatud töös uuriti pahkvaablaste (Cynipidae) kahest perekonnast (Neuroterus ja Cynips) nelja laialt levinud pahkvaablase liigi (N. anthracinus, N. albipes, C. divisa ja C. quercusfolii) poolt tekitatud pahkade mõju Tartu tammikus kasvavate harilike tammede lehtede fotosünteesile ja nii pidevalt kui ka indutseeritult emiteeritavatele biogeensete lenduvate ühendite emissioonile.

Uuringu tulemusel leiti, et pahkade esinemine lehel põhjustas märkimisväärset fotosünteesi ja pidevalt eritatavate lenduvate ühendite emissiooni vähenemist. Samas kutsus see esile erilise lõhnabuketi, mis koosnes rohelise lehe lenduvühenditest, mono- ja seskviterpeenidest ning bensenoididest. Kõikide indutseeritud lenduvühendite klasside emissiooni suurus sõltus nakkuse ulatusest.

Veelgi enam, erinevad pahkvaablase liigid kutsusid esile neile unikaalse lõhnaühendite segu, mis viitab peremeestaime üllatavalt täpsele vastusele ja iseloomustab peremees-parasiit suhete keerukust ka ühe taimeliigi raames.

Teadustöö tulemused annavad väärtuslikku informatsiooni nii baas- kui ka rakendusteaduste tasandil, et tulevikus õhust võetud lenduvühendite proovides leiduva tamme pahatekitaja “sõrmejälje” järgi nakkusi diagnoosida. Samuti, et hinnata nakkuse mõju fotosünteesile ning kogu puu tootlikkusele.

Katse viis läbi rahvusvaheline rühm Eesti maaülikoolis prof Ülo Niinemetsa juhtimisel. Artikkel avaldati kaaneloona rahvusvahelise taimeteaduse tippajakirja Plant, Cell and Environment 2018. aasta jaanuarinumbris.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: