Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kõrvits ja kurk võivad tulevikus karvasemaks muutuda

Näärmekarvad aitavad osooni vastu.
Näärmekarvad aitavad osooni vastu. Autor/allikas: calliope/Creative Commons

Maaülikooli teadlaste osalusel tehtud katsed viitavad, et mitmed karvasemate lehtega põllukultuurid taluvad maalähedast osooni paremini.

Maalähedase osooni suhteline sisaldus õhus on tõusnud alates 20. sajandi algusest oluliselt kahel korral. Sama trend näib jätkuvat ka tulevikus. Gaas on aga elusorganisme kahjustav keskkonnamürk. Võrreldes käesoleva sajandi algusega on suuri osoonikahjustusi registreeritud nii metsapuudel kui ka põllukultuuridel kogu maailmas.

Hiljuti ilmunud töös uuris rahvusvaheline töörühm, kuhu kuulusid ka Eesti teadlased, kuidas aitavad osooni vastu taimede näärmekarvad. Taimede epidermis on neid ligi kümmet erinevat tüüpi. Samuti erineb nende tihedus liigiti – mõnel liigil karvakesed lausa puuduvad. Siiani seostati näärmekarvasi eelkõige taimede võimega võidelda herbivooria vastu.

Kitsamalt keskendusid teadlased seekord põllumajanduslikult olulistele taimedele, nagu kõrvits, kurk, lavendel, rosmariin jt. Töörühm leidis, et näärmekarvad eritavad osooni neutraliseeriva toimega ühendeid. Karvasemate lehtedega taimed olid kõrgele osooni kontsentratsioonile oluliselt vastupidavamad. Nende lehtedele tekkisid aga osoonikahjustusi tähistavad pruunid laigud hiljem kui vähemkarvastel liikidel.

Töö on oluline, sest näitab esmakordselt maailmas, et näärmekarvadel on oluline funktsioon osooni neutraliseerijatena.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: