Madagaskari hiidlinnud elasid inimese kõrval tuhandeid aastaid
Esimesed inimasukad jõudsid Madagaskari saarele tuhandeid aastaid varem kui seni arvatud; see aga tähendab muu hulgas, et nad suutsid koos kõigi aegade kõige suurema linnuga sel saarel koos elada samuti tuhandeid aastaid kauem kui seni arvatud.
Briti, Ameerika ja Madagaskari teadlased eesotsas James Hansfordiga Londoni Zooloogiaseltsi zooloogiainstituudist ja Southamptoni Ülikoolist uurisid ühest Madagaskari soost leitud elevantlinnu luid ja tegid kindlaks, et luudel näha olevad lõikejäljed ja murrud on tõenäoliselt neile jätnud ja tekitanud linde jahtinud ja tapnud inimesed.
Elevantlinnud olid lennuvõimetud linnud, kes kasvasid kolme meetri pikkuseks ja kaalusid pool tonni.
Et luude vanuseks määrati radiosüsiniku meetodil 10 500 aastat, siis tuleb järeldada, et just nii ammusel ajal elas saarel juba ka inimesi. Seni on leemuriluude ja muude arheoloogiliste leidude põhjal teada, et inimesed olid Madagaskari asustanud hiljemalt ajavahemikus 4000 kuni 2400 aastat tagasi.
Elevantlinde elas Madagaskaril veel umbes tuhat aastat tagasi, kuid möödunud aastatuhandel kadusid saarelt peale nende muudki suured loomad nagu jõehobud, hiidkilpkonnad ja hiidleemurid. Arvatakse, et põhjuseks oli nende liigne küttimine.
Kuid nüüdne uuring, millest Hansford ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, osutab, et inimesed elasid elevantlindude ja teiste nüüdseks väljasurnud liikidega ühel saarel koos üle 9000 aasta. Tundub, et kogu selle aja jooksul ei teinud nad saare megafaunarikkusele väga suurt kahju.
Autorite arvates tuleks Madagaskari suurloomade väljasuremisele leida võib-olla täiesti uus seletus.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa