Suurimad dinosaurused iseseisvusid kiiresti

Hiljuti Madagaskaril päevavalgele tulnud paari kuu vanusena hukkunud Rapetosauruse skelett ilmestab, et kuigi isegi kõige suuremad maamunal ringi tatsunud loomad polnud koorudes koerakutsikast palju suuremad, suutsid titanosaurused juba peagi pärast päevavalguse nägemist enda eest hoolt kanda.
''Teame enamikke pikakaelalisi sauropoode skelettide järgi, milles suurus ületab isegi lehmade oma. Samal ajal on Argentiinast leitud titanosauruste mune, mis on võrreldavad greibiga. Sisuliselt põhines meie teadmine nende nooruspõlve kohta seni vaid paaril fossiilil,'' sõnas imikueas sauruse avastanud Maclesteri ülikooli paleontoloog Kristina Curry Rogers, kes aitas sajandivahetusel koos oma juhendajaga päevavalgele tuua ka esimese Rapetosauruse skeleti. Toonast leidu võis toona pidada esimeseks terviklikult säilinud titanosauruseks.
Hiljuti Aafrika idarannikul asuvalt Madagaskari saarelt leitud Rapetosaurus elas paleontoloogide hinnangul ligikaudu 67 miljoni aasta eest. Tõenäoliselt suri loom heitlike ilmastikutingimuste mõjul janusse. ''Enne seda jõudis ta kehakaal tõusta umbes 40 kilogrammini. Luudes jäädvustunud koorumist tähistava joone põhjal saab oletada, et koorudes võis ta kaaluda vaid umbes 3,4 kilogrammi. Analoogselt võib ette kujutada, et Chihuahua kasvab umbes kahe kuuga saksa dogi suuruseks,'' tõi Curry Rogers võrdluse.
Paleontoloog ei pea seda väga üllatavaks. ''Ökoloogilises mõttes pole väga hea strateegia jääda pikaks ajaks väga väikeseks, kui keskkonnas luuravad ringi suuremad verejanulised dinosaurused, kes tahavad sind nahka pista. See langeb kokku sellega, mida võis ennustada teiste sauropoodide põhjal,'' selgitas Curry Rogers. Küll võib seda öelda luude proportsioonide ja sisestruktuuri kohta.
''Luustruktuuri muutuste põhjal saab öelda, et luudele avaldati juba varajases nooruses tugevat koormus ehk saurused jooksid juba varakult iseseisvana ringi ja suutsid enda eest ise hoolt kanda ehk järglaste üles kasvatamine ei nõudnud vanemate poolt väga suurt täiendavat investeeringut,'' mõtiskles paleontoloog. Tähelepanek viitab taas, et kõiki saurusi ei saa lüüa ühe mütsiga.
''Kui jätta kõrvale nende suurus, siis teadsin luude proportsioonide põhjal kohe, kellega tegu on. Taolist sarnasust oma vanematega ei näe enamike teiste dinosauruste rühmade puhul. Rapetosauruse luude geomeetria on seevastu juba noorena selline, et see võiks hakata kandma kohe suuri raskusi. Inseneri vaatenurgast oleks muidugi ilmselt tegu naeruväärselt suure varuga,'' lisas Curry Rogers.
Leidu kirjeldatakse ajakirjas Science.