"Võib ausalt ja ametlikult öelda, et aiahooaeg on alanud, sest meie jalgadeta sõbrad püüavad taas tähelepanu," tõdes Hermann saates "Terevisioon". Ta võttis televaatajatele näitamiseks kaasa erinevaid tigusid ja kahjustatud taimi.

Kõige kurikuulsam kahjur Eesti aedades on Hispaania teetigu. "Tal on sooniline tagakeha ja kui ta natuke harjub mu käesoojusega, siis te näete ka hingamisava," osutas Hermann teo keha esiosale. Samuti on teeteol lai tald ja ristipidi triibud kehal. Veel tunneb n-ö hispaanlase ära kollakat värvi limajäljest.

Hispaania teeteole pole Hermanni sõnul miski püha ega puutumatu: "Ta on võimeline väga paljudest toidutaimedest endal kõhu täis sööma. Tal peremeestaimede valik on üle 300 ehk ikka väga rikkalik."

Võitluses Hispaania teeteoga on Hermanni sõnul kõige olulisem hoida aed puhas. Esiteks ei tohiks lasta peenrasse kasvada umbrohtusid, sest teol on hea nendesse kuumal suvepäeval varjuda. "Kindlasti kobestage mullapinda. Krobeline pinnas talle kunagi ei sobi, sest siis limaeritus lääb väheseks ega kaitse teda piisavalt," lisas Hermann.

Kui Hispaania teetigu on juba aias, võiks spetsialisti sõnul neid kindlasti kokku korjata. Teod võiks koguda ämbrisse ja siiski surmata. "Ärge kindlasti tehke seda, et viite elus tigudega ämbri kusagile metsa alla. See teeb suurepärase peo neile ja neid tuleb kohe juurde," hoiatas Hermann. Liiatigi ei vaja teod paljunemiseks tingimata emas- ja isasisendit.

Esmapilgul võib Hispaania teeteoga segi ajada samuti kojata seateo. Viimast ei tohiks Hermanni sõnul tappa, sest seatigu ei söö aiasaadusi, vaid lagunenud, vanu ja surnud taimi. "Kui te ei suuda esialgu vahet teha, [...] siis jätke meelde, et seatigu on küpses eas daam, kes on avastanud endale loomamustris kleidid. Tal pole ka sellist talda nagu Hispaania teeteol," võrdles spetsialist.

Kolmanda teoliigina näitas ta triibulise kojaga viinamäetigu, kes samuti pole Eesti aedniku vaenlane. "Temagi sööb taimelehti, aga kui nüüd mõtlete järgi, siis millal te viimati kohtusite temaga? Teda väga sagedasti ei kohta," arutles Hermann.

Roosteseened saab veel ära korjata

Tigude kõrval ohustavad Eesti aedade taimi erinevaid seenhaigused. Pille Hermanni sõnul on hästi kerge ära tunda roosteseeni: oranže täppe roosilehtede alumisel küljel. "Esimene asi, mida praegusel hetkel teha: korjake ära. Praegu on haigus alles algusjärgus ja jõuab kokku korjata küll," soovitas ta.

Pojenge kimbutab kõige sagedamini aga hahkhallitus. Sel juhul muutub kas varre alumine osa või õievars pruuniks ja nõrgaks. "Sellised [varred] lihtsalt tõmmake välja ja ärge jätke neid sinna põõsasse, sest haigus läheb muidu tervetele osadele," juhendas Hermann. Samuti tasub ära korjata pruuni varrega õienupp, sest see ei avane kunagi.

Sõstrapõõsastel võib aga juhtuda, et lehed lähevad rulli, pruuniks ja punakakas. "See on sõstra-kublatäi. Nad imevad taimemahla ja taim püüab ennast kaitsta. Selle tõttu hakkavad lehed kimarduma," seletas Hermann. Lehetäi rünnak saab alguse juba sügisel, mil täi muneb oma munad pungade juurde.