Eesti Maaülikooli taimekaitse spetsialist Eha Kruus selgitas, et Hispaania teeteod talvituvad reeglina noorte isenditena, kes on munast väljunud. Liikumisvõimelised noored teod on nii palju aktiivsed, et kui temperatuur hakkab langema, poevad nad sügavamale. Tavaliselt poevad nad kas kompostihunnikusse, taimejäänuste alla või mulla sisse. Mullapind on lumekatte all üsna soe koht. Kõvade külmadega võib seal temperatuur langeda -3 kraadini, aga tavaliselt jääb ühe-kahe miinuskraadi piiresse.

"Kui keegi tahab oma territooriumil Hispaania teetigude populatsiooni vähendada, siis praegu oleks õige aeg lumelabidas kätte võtta ja võimalikult palju nende potentsiaalset talvitumispaika puhtaks rookida," lausus Kruus.

Kui käre pakane saabub ootamatult, võib see osa tigudest siiski hukata. Kuna aga Kruusi sõnul on tegemist üsna vintskete isenditega, siis mingi osa populatsioonist jääb ikkagi alles. "Sügav talv on nende jaoks puhkefaas, mis annab neile kevadeks korraliku energia," sõnas ta.

Kruus kirjeldas, kuidas Norras on tehtud arvutusi ning modelleeritud Hispaania teetigude potentsiaalset leviala geograafiliste klimaatiliste parameetrite järgi. Selle käigus leiti, et Norras võivad nad levida üle polaarjoone. "Ei ole loota, et pelgalt loodus neid piirab," ütles ta.

Küll aga võib Hispaania teetigudele halvasti mõjuda see, kui vahepeal sulatab ja siis uuesti külmetab ning nii mitu korda järjest. Kuigi Hispaania teetigudele meeldib niiskus, siis talvituma lähevad nad võimalikult kuiva kohta. Kui niiskus nende talvitumispaika satub, võib see neile halvasti mõjuda.

Ka lumesulamisvesi võib neile halba teha, sest kui vesi uuesti jäätub, tekivad jääkristallid. "Need võivad olla suured ja nende kehad läbi torgata," rääkis Kruus. Samamoodi võivad jääkristallid nende ümbritseva keskkonna ära kuivatada. "Sügavkülmikus on sama. Kui jää tekib, siis toiduained hakkavad nagu läbi kuivama," lausus ta.

Sellevõrra on pinnases talvituvatel organismidel keerulisem, et nad jäävad niiskusevaegusesse ja kui jääkiht on ka veel peal, võib neil nappida hapnikku. Hispaania teetigude puhul on aga kindlaks tehtud, et neil nii väga seda talvitumisperioodi hapnikku vaja ei olegi. "Nad suudavad tänu anaeroobsele ainevahetusele ka hapnikuvaeses keskkonnas pikalt elus püsida," sõnas Kruus.

Hispaania teeteod on väga kohanemisvõimelised, aga Kruusi sõnul kindlasti mitte lõputult. Madalat profiili hoiavad nad näiteks põua ajal. Siis tegutsevad nad öösiti, mil maas on kaste.

Kui inimeste puhul öeldakse epideemia, siis loomade maailmas on analoogia epizootia, mis tähendab loomade nakkushaiguse ulatuslikku levikut. "Kindlasti on selliseid haiguspuhanguid nii loomade kui ka nälkjate seas, aga ei tasu hellitada lootust, et tuleb haiguspuhang, mis nad ära hävitab. Kui see nuhtlus ikka koduõuel on, siis tuleb inimesel endal nendega võidelda," märkis ta.

Eestisse ei ole lubatud tuua nälkjate vastu mikrobioloogilisi taimekaitsepreparaate. Kruus rääkis, kuidas ametnikud on öelnud, et kui need preparaadid on nälkjatele ohtlikud, võivad nad seda olla ka kohalikele liikidele.

"Küll aga tuleb siinkohal meelde tuletada, et Eesti kohalik liik on oluliselt avarama areaaliga. See tähendab, et kui ühes osas mingi populatsiooni osa välja sureb, siis on ta võimeline taastuma kui konkurent on välja surnud. Ehk siis selline loomulik arvukuse lainetamine käib populatsioonis nagunii," rääkis ta.

Hispaania teetigu on Kruusi sõnul ikkagi nuhtlus. "Mina arvan, et taoline bürokraatlik takistus ei ole õigustatud. See võtab ära ühe vähese võimaluse, kuidas neid invasiivseid nälkjaid saaks korrale kutsuda," ütles ta.

Nälkjatevastase võitlusega tuleks juba kevadel alustada, mil nad on noored. Noored Hispaania teeteod on aga natuke teistsuguse välimusega kui valmikud või täiskasvanud ning inimesed võivad neid segamini ajada kohalike liikidega. Nad on heledama välimusega ja neil on külje peal triibud.

Üks võimalus, mille järgi aru saada, kas tegemist on kohaliku või võõra isendiga, on see, et Eesti kohalikud liigid ei tõmbu kunagi kaitsepoosi ehk kerra, vaid jäävad selja pealt lamedaks. "Eesti kohalikud liigid ei ole ka nii massiivselt levinud kui Hispaania teetigu. Kuna ta on nii agressiivselt leviv, siis kui näeme neid nälkjaid massina, võime aimata, et tegemist on invasiivse teoga," sõnas Eha Kruus.